Millistest peamistest etappidest koosneb mõjude hindamine? Palun selgitage eel-, vahe- ja järelhindamise mõistet. Mida tähendab SMART kriteerium ning kuidas see seostub poliitikate hindamisega? Palun selgitage mõisteid tegevus/väljundi-, tulemus- ja mõjueesmärgid ning –indikaatorid. Miks on oluline uurida mõju ulatust, sagedust, sihtrühma suurust ning ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski? Millist liiki mõjusid hinnatakse analüüsis „Riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ keskkonnamõju strateegiline hindamine“ lisaks keskkonnamõjudele? Kuidas seostuvad merenduspoliitika eesmärgid ja prioriteedid nende mõjudega? Mida peab Radin silmas nihkuvate piiridega poliitikate kujundamisel? Miks on vaja poliitikaid kujundada ka rahvusvahelisel tasandil (miks ei piisa ainult siseriiklikust tasandist)
rehabilitatsioonimeetmetes, nad on huvitatud võimalikult kiiresti töövõime taastumisest ning neil ei teki vajadust näidata oma jätkuvalt suurt töövõimetust ega manipuleerida oma töövõime ulatusega. Kokkuvõttes on ühekordse hüvitise ühes osas maksmise mõju vigastatute sihtrühmale neljast mõju olulisuse kriteeriumist lähtuvalt keskmine vaid mõju ulatuse osas. Mõju avaldumise sageduse, sihtrühma suuruse ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, seega vajadus põhjalikumaks mõjude analüüsiks HÕNTE § 46 lõike 3 tähenduses puudub. Sotsiaalne mõju vigastatute perekondadele Ühekordse hüvitise saajaid on aastas keskmiselt 15 inimest. Statistikaameti poolt avaldatud keskmise leibkonna suuruseks on olnud aastaid 2,3 liiget. Seega mõjutab eelnõuga sätestatav muudatus ühekordse hüvitise maksmisel ühes osas lisaks vigastatutele ca 20 inimest.
rikub homeostaasi või organismi normaalset funktsioneerimist. Kulu järgi jaotatakse: 1)Üliäge e hüperakuutne(lõppeb mõne päevaga ja surmaga).2)Akuutsed e ägedad. 3) Alaägedad. 4)Kroonilised. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). 4. Haiguse riskifaktorid- faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. (eel)soodumus-on geneetilistest muutustest või organismi iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus. Peamised riskifaktorid- vanus, rass, ülekaal ja kõrge kehamassiindeks ning geneetiline eelsoodumus Kehamassiindeks- suurus, mis väljendab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. 5. Haiguste klassifikatsioon- Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised
Akuutsed e ägedad. Alaägedad. Kroonilised. Haiguste klassifikatsioon (RHK): Nakkus ja parasitaarhaigused (tuberkuloos, düsenteeria); Kasvajad; Kroonilised haigused (klassifikatsioon organsüsteemide alusel) (näit. Hingamiselundite haigused); Vigastused, mürgistused; Rasedus, sünnitus ja sünnitusjärgne periood; Kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid, kromosomaalsed haigused). Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt. Kroonilise haiguse tekkepõhjusi: ägeda haiguse sümptomitevaene kulg; ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi; haigustekitaja resistentsus; algselt kroonilised (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid). Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine
1. ägeda haiguse sümptoomidevaene kulg 2. ägeda haiguse mitteadekvaatne ravi (mittesobiv ravim või ravimi annus) 3. haigustekitaja resistentsus 4. algselt kroonilised haigused (enamus polüetioloogilisi haigusi, autoimmuunhaigused, ka osad infektsioonid) Kroonilise haiguse staadiumid: · Remissioon- haigusnähtude ajutine taandumine · Retsidiiv - krooniliste kuluga haiguste korral haigusnähtuste taasteke Haiguse riskifaktorid: faktorid, mille kaasnemise korral on haiguse kujunemise tõenäosus suurem, kui populatsioonis tavaliselt · Riskifaktor on haiguse tekke tõenäosuse näitaja (indikaator), ei pea veel olema haiguse põhjus · Soodumus (predispositsioon) on geneetilistest muutustest/iseärasustest tingitud haiguse esinemise tõus Dispositsioon: soodumus haigestuda teatud haigusesse Haigustele disponeeritust tingivad 1. Geneetilised faktorid: geneetiline eripära, pärilik soodumus (geneetiline taust) 2
annaabi.ee 
