Sotsiaalsed oskused – üksikud, õpitud käitumisviisid, mida inimene kasutab mingi üledande täitmise eesmärgil Sotsiaalne kompetentsus – puudutab peamiselt teiste hinnanguid. Kätiumise mõju teistele inimestele. Enesekohased oskused – oskused ja võimed, mis seonduvad emotsionaalse arenguga, enese omaduste ja oskuste kirjeldamisega, enesetõhusus, eneseregulatsioon Saat ja Kanter (2004). Enesekohased ja sotsiaalsed oskused. Kaaslastepoolne aktsepteerimine – käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning populaarsuse eakaaslate hulgas Käitumuslik – suurendavad positiivse kinnituse tõenäosust, vähendavad negatiivse, karistuse tõenäosust Sotsiaalselt kohane – situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad ja/või koostoimivad oluliste sotsiaalsete väljunditega (kaaslaste aktsepteerimine, õpetaja hinnang käitumisele)
Lapsepõlves pannakse alus isiksuse omadustele ning sotsiaalsetele oskustele. Lasteaeda tulles on lapsel vaja kohaneda uue keskkonna oludega, peab õppima tundma lasteaia võimalusi ja piiranguid ning tulema toime suhtlemisel õpetajate ja kaaslastega. Positiivne, toetav ja usalduslik kliima lasteaias on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Lapsed vajavad turvalisust, tunnet, et neid väärtustatakse, et nad on tähtsad ja kuuluvad kellegi hulka. Kaaslastepoolne aktsepteerimine või tõrjumine on olulised eakaaslaste gruppides toimuvad protsessid. Lapse võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on üks väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Tihti on laste hulgas neid, kellega koos olla on keeruline või kes nii väga ei meeldi. Õpetajal tuleb jälgida kuidas sellises olukorras käituda, mil moel mitte just väga meeldiva lapsega suhelda, sest lapsed jälgivad ja õpivad õpetaja käitumisest. Lapsed vajavad,
nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste nurk", mille läbi luuakse ja kinnistatakse kahte teineteisele vastanduvat ja eraldiseisvat soopõhist sfääri. Kuigi tüdrukutel ja poistel ei ole otseselt keelatud vastassoo mängunurgas mängida, esinevad õpetajatepoolne otsene ja varjatud suunamine ning kaaslastepoolne surve valida enda soole "sobilik" mängunurk. Aavik toob näite, et ühes situatsioonis tegid tüdrukud laeva mängides õpetaja arvates liigselt lärmi, mispeale õpetaja katkestas mängu ja tegi neile ettepaneku hakata mängima pabernukkude riietamist, mis on näide soopõhisest suunamisest. Õpetajad lasevad koristada pigem tüdrukutel Kohati olid lasteaedades seatud poiste ja tüdrukute kehaliseks arenguks erinevad eesmärgid, näiteks poistele
Erinevalt ebastabiilsest ohvri rollist on kiusaja või agressori roll juba varakult suure stabiilsusega ning seostub mitmete probleemidega psühholoogilises ja sotsiaalses arengus. Äärmiselt oluline on märgata lastel esinevaid puudujääke sotsiaalsetes oskustes ning mittekohast käitumist ja sekkuda võimalikult vara. Sotsiaalsete oskuste arendamine lastel Sotsiaalsete oskuste defineerimine Sotsiaalsete oskuste defineerimise 3 kriteeriumi: 1. Kaaslastepoolne aktsepteerimine, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas. 2. Käitumuslik kriteerium, suurendavad sotsiaalsed oskused positiivse kinnituse tõenäosust ja vähendavad negatiivse kinnituse tõenäosust. 3. Sotsiaalse kohasusest lähtuv kriteerium, selle järgi on sotsiaalsed oskused situatsioonispetsiifilised käitumisviisid, mis ennustavad või korreleeruvad
annaabi.ee 
