Kentaurid () on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Neid on kujutatud hobustena, kelle kaela ja pea asemel on inimese ülakeha. Kõige varasematel joonistustel on neil ka hobuse esijalgade asemel inimese jäsemed. Nad olid metsikud, ei osanud piiri pidada veiniga ja olid tuntud oma iha poolest noorte tüdrukute vastu. Nad elasid tsiviliseerimata mägedes ja metsades ning sõid toorest liha. Neid on kujutatud ka Dionysose lustlike ja ettearvamatute kaaslastena. Nad sümboliseerivad meest, kes on langenud oma peamiste kihude, nagu iharus, ägedus ja joomarlus, lõksu. Kristlikus ikonograafias esindavad sensuaalset kirge, abielurikkumist ja ketserlust. India müütides on samuti kentaurid olemas seal on nad olendid, kelles on ühendatud füüsiline mehelikkus ja intellektuaalsed anded. Nende poolinimliku-poolloomaliku olemuse tõttu on neist mõeldud kui piiriolenditest, kes üheltpoolt sümboliseerivad metsikut loodust, teisest küljest
mistõttu peavad ka Põhjamaad selles suunas mõtlema ja enda tööstuspoliitikas keskenduma robootikale. Ta rääkis, et USAs Stanfordi Ülikoolis on juba laboritingimustes loodud selline keskkond, kus töötavad igapäevaselt üheskoos inimesed ja mitmed robotid. Seal olevat see juba reaalsus. Tema sõnul hakkavad tulevikus robotid ja küborgid üha enam jõudma ka tavaellu. Me peame õppima aktsepteerima roboteid ja avatare enda kaaslastena. Arengul robootikas ja automatiseerimises on Kaivo-oja sõnul samas ka varjukülg. See on tööpuudus. Vaikne üle maailma käiv automatiseerimine ja robotiseerimine on vähendanud vajadust töökohtade järele, mis on tema väitel ka üks praeguse rahvusvahelise majanduskriisi põhjustest, lisaks pangandusmulli lõhkemisele. Eriti tõsine on Kaivo-oja sõnul suur tööpuudus noorte seas, ta tuletas meelde seda, kuidas tööpuudus mõjutas arenguid Teise maailmasõja eelsel Saksamaal
mis käituksid ja oleks välimuselt meile kõige sarnasemad ehk humanoid robotid. Seda liiki roboteid on raske arendada, kuna inimlikkust on keeruline edasi anda tehnilisel baasil. See ongi üks põhilisi probleeme selles valdkonnas, panna robot mõtlema samamoodi nagu inimaju seda teeb, käsitledes reaalmaailmas toimuvat. Humanoid robootika on ambitsioonikas teaduskond, eesmärgid on seatud kõrgele. Loodetakse, et lähitulevikus täidavad nad rolli meie kaaslastena, abistajatena igapäeva elus ja ka lõplik eeldus oleks, et seda liiki robotid oleksid abilised inimtegevusest ja loodusmõjudest tulenevates katastroofides. Humanoid robotite teadusuuringutes on tehtud märkimisväärseid edusamme, mistõttu on juba praegugi palju laadseid roboteid, näiteks üks kõige uudsemaid on robot nimega ASIMO, mis on disainitud ja arendatud Honda poolt. ASIMO disainiti eesmärgiga olemaks multifunktsionaalne mobiilne assistent
"Kitsed", "Herilased", "Linnud", "Pilved", "Konnad" kõik need vanade komöödiate pealkirjad on antud neile koori kostüümi järgi. Erinevalt koori vahelduvast riietusest, oli komöödia näitleja välimus kuni IV sajandini enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane: selles torkasid silma paks kõht, paks istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask. Sellised grotesksed paksukõhulised kujud esinevad Dionysose kaaslastena enne V sajandit Korintose vaasimaalidel, sümboliseerides looduse loovaid jõude. Karikatuursed stseenid näitlejatega, kes on riietatud Dionysose paksukõhuliste kaaslaste kostüümi, on koomose kõrval vana-atika komöödia teiseks koostisosaks. Seega pärinevad nii komöödia koor kui ka näitlejad viljakuspidustuste lauludest ja mängudest. Nende pidustuste rituaal peegeldub ka komöödia süzhees. Vana komöödia struktuuris on võistluse või vaidluse (nn agoon) moment obligatoorne
annaabi.ee 
