Autoril on aga kik teada juba esimese rea kirjapanekul, ja seda asubki ta ruumi raiskamata kirja panema. Esmakordsel lugemisel vib snum kll lugejale tabamatuks jda, kuid korduval lugemisel ja Tammsaare lejnud loominguga krvutades, samuti erialase kirjanduse ja ksiraamatute appi vtmisel avaneb kirjaniku idee nne olemusest oma ties selguses ja sgavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku lhenemise korral taipab kik, ei suuda ta ka peale silmade avanemist definitsiooni kaaskodanikule edasi anda. Ja tahtes saada vastust teda vaevavatele ksimustele peab kaaskodanik taas lahti lma kik lal mainitud raamatud. Nii on Tammsaare meie peale melnud, kui ta oma surematu vaimusilma ees ngi ette eesti rahva ajalugu, hes tulevaste plvkondade ja nende murede ja rmudega, ning probleemidega, mis on tekkinud kigil inimestel, kelle snniaasta jb hilisemasse aega kui tema oma. Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne
18-aastane täiskasvanu või laps? Paljud noored ootavad kannatamatult seda aega millal nad saavad kaheksateist aastaseks. Seda seepärast, et sellega kaasneb vabadus ja õigus oma elu üle ise otsustada. Just see sama õigus oma enda tahtmise järgi tegutseda nõuab, et sa oled suuteline langetama täiskasvanulike otsuseid, mitte käituma nagu laps. Kohati võib isegi lapselik käitumine sulle või mõnele kaaskodanikule elu maksta. Et nõnda ei juhtuks tuleb olla nii vaimult kui ka füüsiliselt täisealine. Kuid kas ikka tänapäeva noore mõttemailm on nõnda avar, et käituda nagu ühelt 18-aastaselt oodatakse? Kõige parem kõneleb enda eest statistika. Järjest enam lisandub meie liikluskeerisesse noori rooli keerajaid, kes ei ole piisavalt kogenud, et hakkama saada sama hästi, kui mõni vanem inimene. Kuid kahjuks ei suuda kõik noored seda endale tunnistada või ei taha seda
Samuti mis mulle selle süsteemi puhul väga ei meeldi on see, et lastel polnud valikut kelleks nad saada tahavad, sest pea kõiki treeniti kas või sunniviisiliselt sõduriteks. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sellisest kasvatusmeetodist võib täiesti aru saada, et kuna eesmärk oli sõdurite treenimine, siis taheti seda ka võimalikult hästi teha. Ei mõeldud aga sellele, et see tõesti nõrgendas tugevalt perekondlikke sidemeid ning see tekitas samuti halba meelt noortes, mis aga ei tule kasvatamisele kasuks jälle. Orjad moodutasid ligi 23 kogu rahvastikust. Neid ei tohtinud keegi vabaks lasta, müüa ega surmata. Peale nende oli veel teisi, kes olid isiklikult
Sellega mõjutati lapsi varasest noorusest peale ning Plutarchos teatab, et ka karistamine oli kontrolli all, st kui karistaja oli liigagar või liigleebe, sai ta ise karistada. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas kahtlemata perekondlikke sidemeid. Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Et kindlasti saada kõige tervemaid, vastupidavamaid ja tugevamaid järglasi, võisid spartalased oma abikaasakohustused üle anda tugevamale ja nooremale kaaskodanikule. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis silma oma suurepärase hoiakuga ja relvastusega. Jalavägi koosnes raskelt relvastatud sõdureist, keda nimetati Kreekas hopliitideks. Parimaks jalaväeks kogu Kreekas loeti Sparta oma. Ürgaja inimesed korraldasid oma kasvavale põlvkonnale raskeid füüsilisi katseid üleminekul ühest vanuserühmast teise. Noorukid pidid katsetel demonstreerima oma vastupidavust, kannatlikkust, jõudu, kindlaksmääratud oskusi jne
Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1. Patriitsid olid vanadest suguv õsadest pärit roo mlased, jõukad, suured maavaldused. 2. Plebeid olid suure m osa rahvast, lihtrahvas. Plebeid tahtsid õigusi juurde, patriitsid ei soovinud privilee ge loovutada. Patriitse ja plebesid sidus positiivses m õttes :patrooni ja kliendi suhe 1. Patroon m õjuvõi mas isik , rikas kodanik , kes andis osa o ma maast vaese male kaaskodanikule kasutada. Tekkis patrooni ja kliendi suhe. Patroon kaitses o ma klienti igas m õttes ja samal ajal pidi klient patroonile lojaalne ole ma. Kliendilt oodati NT: sõjakäikudel osale mist, positiivse reklaami tege mine. Ühel patroonil kujunes välja terve klientide võrgustik. Poliitiline korraldus vabariigi ajal Roo ma vabariik ehk res publica ladina k. ühiskondlik asi. Olid ole mas mitmed riigiv õi mu organid. 1) Rahvakoosole kkoosnes roo ma kodanikest
annaabi.ee 
