Peale selle avaliku konkursi läbi kuulutab välja justiitminister väljaandes Ametlikud Teadaanded vabadele kohtunikukohtadele uued kohtunikud. Siin ka kaks linki, kust saab selle kohta rohkem ja pikemalt lugeda: 1. http://www.nc.ee/?id=61 2. http://www.kohus.ee/kohtunikuks 6.4 Kuidas saadakse kaasistujaks? Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 22 p. 25 kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse kohtu kaasistujate valimine. Sellest võiks oletada, et kaasistujad on volikogu poolt delegeeritud isikud, kes teostavad kohtuvõimu. Teadaolevalt ei toimu praktikas siiski kaasistujate valimist sellises mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes hääleõiguslike kodanike registrist juhuvalimi alusel välja selekteeritud isikute nimekirja kinnitamine, mis on olemuselt pigem üksnes notariaalfunktsiooni täitmine
olemuselt väga keeruline, kuid põhjalik ning mida ei olnud nähtud enne üheski Saksamaa kriminaalseadustikus. Samuti oli keelatud süüdimõistmine üksnes kaudsete tõendite baasil. Kriminaalseadustik koostati Itaalia juristide kooli (Rooma kanoonilise õiguse) vaimus ja seda peetakse Saksamaa kriminaalõiguse arengu tähtsaks verstapostiks. Bambergensise eesmärk oli ühtlustada kogu riigis kohtunike ja kohtu kaasistujate tööd ja töö aluseid, ohjeldada kohtu omavoli ja olla käsiraamatuks vähem õpetust saanud kohtunikele. 1516 koostati Bambergensise eeskujul ja sisuliselt muutmatul kujul markkrahv Georg ja Kasimir von Brandenburg eestvedamisel ja oma valdustes kehtimiseks Brandenburgische peinliche Gerichtsordnung, ka Brandenburgensis, ka soror Carolinae. Nagu mainitud, siis on see seaduste kogu peaaegu sama mis 1507 üllitatud Bambergensis.
26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil – ja kriminaalasjad), halduskohtutel, töökohtutel, maksukohtutel, sotsiaalkohtutel, Liidu ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Laialdane kaasistujate kasutamine – Sm-l osalevad kaasistujad ka teise astme kohtute tegevuses, samuti töö – ja sotsiaalkohtute süsteemis kõrgema kohtusüsteemi astme töös. Üldkohtud:Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli – kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil – ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju
26. Saksamaa õiguskaitsesüsteem Kohtusüsteem: Föderaal- ja liidumaade kohtud. Kõrgemad on föderaalkohtud. Kohtusüsteemi kõrge spetsialiseerituse aste, süsteem koosneb kuuest üksteisest sõltumatust kohtute hierarhiast, milledel kõigil on oma iseseisev kõrgeim kohtuinstants. Eraldi hierarhia on: üldkohtutel (tsiviil ja kriminaalasjad), halduskohtutel, töökohtutel, maksukohtutel, sotsiaalkohtutel, Liidu ja liidumaade konstitutsioonikohtutel. Laialdane kaasistujate kasutamine Sm-l osalevad kaasistujad ka teise astme kohtute tegevuses, samuti töö ja sotsiaalkohtute süsteemis kõrgema kohtusüsteemi astme töös. Üldkohtud: Kõige suuremaks kohtusüsteemiks, süsteem on neljalüliline: · Kõige madalam lüli kohalik kohus. Vaatab läbi I astme kohtuna tsiviil ja kriminaalasjade põhiosa. Kriminaalasjadest ainult kergemad kuriteod. Üks kuni palju kohtunikke sõltuvalt linna elanikkonna suurusest, ka kaasistujad.
See tähendab, et õigusaktide loomine on seotud neid vastuvõtvate riigiorganite pädevusega, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama teatud kindla vormi. Õigusaktid peavad olema ka materiaalselt õiguspärased. See üldine põhimõte tähendab õigusakti sisu vastavust kehtivale õigusele. Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemis püütakse kõik protsessid sätestada, kirja panna. Kohtus otsustab kohtunik süüdimõistva otsuse, on kaasistujate süsteem. 28. Anglo-Ameerika õigussüsteemi üldiseloomustus: Angloameerika õiglussüsteem sai alguse Inglismaalt, traditsiooniline süsteem. Põhineb pretsedendiõigusel, st. Põhimõtteline lahend on olemas ja analoogselt lahendatakse ülejäänud juhtumid. Õiguse mõistmine pretsedendi alusel on küllaltki keeruline. Kohtunik ei otsusta süüdimõistvat otsust, seda teeb kolleegium (vandemehed). Kohtunik rakendab aga sanktsioonid
annaabi.ee 
