Riigikohus võib alama astme kohtuotsuse tühistada ning juhtumi tagasi saata. Tsiviilasja, näiteks abielulahutuse, lapsendamise, vanemlike õiguste äravõtmise jm., osalisteks on tavalises situatsioonis hageja ehk hagi esitaja ja kostja, kes kostab hageja pretensioonile, ning kohtunik. Kriminaalasja menetlemisel on osalisteks kohtunik, süüdistatav, prokurör ehk süüdistaja, advokaat ehk kaitsja ning kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65-aastane Eesti kodanik, tal on kohtunikuga õigusemõistmisel võrdsed õigused. Sõltumatuks ametiisikuks, kes valvab õigusaktide kooskõla põhiseadusega ja muude seadustega, nimetatakse õiguskantsleriks. Õiguskantsleri peamisteks tööülesanneteks on teostada seaduslikkuse järelvalvet ning lahendada väärhalduse juhtumeid. Ombudsmani ülesandeks on vastuolude lahendamine.
magistrikraad õigusteaduses või samaväärsete õpingute abil välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mis tunnustab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnust. Peale selle avaliku konkursi läbi kuulutab välja justiitminister väljaandes Ametlikud Teadaanded vabadele kohtunikukohtadele uued kohtunikud. Siin ka kaks linki, kust saab selle kohta rohkem ja pikemalt lugeda: 1. http://www.nc.ee/?id=61 2. http://www.kohus.ee/kohtunikuks 6.4 Kuidas saadakse kaasistujaks? Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 22 p. 25 kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevusse kohtu kaasistujate valimine. Sellest võiks oletada, et kaasistujad on volikogu poolt delegeeritud isikud, kes teostavad kohtuvõimu. Teadaolevalt ei toimu praktikas siiski kaasistujate valimist sellises mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes
Kohtunikud nimetab ametisse president. Riigikohtu esimehe kandidatuuri esitab president ning kinnitab Riigikogu. Kohtuniku amet on eluaegne. Advokaadi ehk kaitsja ülesanne on kohtualuse huvide esindamine. Advokaadi valib süüalune. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on süüdistuse esitamine ja põhjendamine. Prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kaasistuja kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu. Kaasistujaks võib olla 25-65- aastane Eesti kodanik, kellel on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtukaasistuja valitakse ametisse viieks aastaks linna/valla volikogu poolt. 2.7. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Sisejulgeoleku valdkonnad on õigus- ja korrakaitse. Välisjulgeolek on riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Vt EV põhiseaduse X peatükk Riigikaitse eesmärk on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti riigikaitse kõrgem juht on president
Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide esindamine. Teisti öeldes, advokaat peab väitluse abil võistlema õigeksmõistva kohtuotsuse poolt. Prokuröri ehk süüdistaja ülesanne on vastupidine tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest. Advokaadi võib süüalune ise valida, prokurör määratakse protsessile riigi poolt. Kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikule ka kaks kaasistujat. Kaasistujaks võib olla 25-65 aastane Eesti kodanik, tal on õigusemõistmisel kohtunikuga võrdsed võimalused. Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse
kriminaalsüütegude asjus, valvata heakorra eest ja lahendada talupoegade ja vasallide vahelisi tülisid. Adrakohtunike ülesanne oli talumaade suuruse kindlaks määramine atrade järgi, põgenenud talupoegade tagasinõudmine jne. Vasallide meeskohtud- vasallide ja rüütlite süüteod allusid samuti endaväärsele kohtule. Maahärra ei saanudki kohut mõista vasallide üle. Kohtu eesistujaks oli vasallide poolt valitud meeskohtunik, kelle kaasistujaks olid kaks isikut kaebealuse piirkonnast. Meeskohtunik esindas maahärrat, kaasistujad vasallkonda. Otsuse tegi eriline isik, kes oli valitud vasallide hulgast. Meeskohtuniku otsustele võidi edasi kaevata apellatsiooni korras kõrgemasse instantsi (Harju- ja Virumaal maanõunike kolleegiumile). Selle otsus oli harilikult lõplik. Ordu maades oli esimese astme kohtuks foogt või komtuur ja järgmiseks astmeks kõrgem kohus, mille eesistujaks oli ordumeister. Stiftides oli
annaabi.ee 
