Tekkis tunne nagu inimesed ei mõistaks, kuidas nad üksteisele liiga teevad ja lõpuks sellega maailma hävitavad. "Kahe jalaga hobune" ei saavutanud minu jaoks hea filmi staatust, aga ta oli väärt film, sest rezissöör oli näinud neid probleeme, millest enamik inimesi iga päev lihtsalt mööda vaatavad. See film pani mõtlema rohkem ka teiste inimeste peale. Nimelt rõhutas seda, et igapäeva kiire elu juures me ei pruugi hoolida sellest, kuidas meie tuttavaid või kaaselanikke ära kasutatakse. Tegemist on lõpmatu vägivallaga, mis kaasneb ühiskonna arenguga ja mugavuste tekkimisega. Film tõestas, et enamjaolt iga indiviidi huvitab vaid tema enda heaolu, mitte kaasinimeste oma. Mulle tekitas see film väga jahmatavaid emotsioone. See oli jalustrabavalt realistlik ja võib öelda ka, et jäle. Filmivaatamise ajal lahkus saalist nii mõnigi inimene, sest seda oli raske vaadata. Väljudes kinosaalist olin täiesti sõnatu, sest ma ei osanud
See võib olla kallitest, kvaliteetsetest materjalidest ehitatud ja viimase moe järgi sisutastatud. Või hoopiski muudavad kodu rikkakas sealsed elanikud, nende tuju, eluviis ja olemus. Rikastel inimestel on võimalus endale soetada kalleid asju, aga tundeid ei saa kuidagiviisi osta. Kodu, kus elavad üksteist armastavad inimesed, kes hoolivad teineteisest ja on siirad, on minu jaoks rikas kodu. Milleks parim disain kui see tegelikult ei meeldigi mulle ja kui isegi meeldib, siis kaaselanikke vihates ja sõimates kaob sellegi võlu ära. Inimesed pole loodud üksinda elama, meil peab olema sobiv paariline, kellega ka mudaonnnist rikka kodu luua saab. Vaene kodu minu arvates on paik, kuhu inimene ei taha minna, ta veedab parema meelega aega kusagil mujal. Kodus võivad teda oodata probleemid, mida ta vältida soovib, seega muutub see koht ebameeldivaks. Nii ei tohiks aga kindlasti juhtuda, sest kodu on turvapaik, koht kus sind ootavad kallid inimesed.
käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone
siiski küljes käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele.. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone
See arusaam annab meile ühe võtme meil tuleks tegelda esmajoones asjadega, mis on kodused, südamelähedased ja käegakatsutavad. Kõndides Eesti ilusates metsades ja randades, võib vahel tekkida sama suur ahastus kui mõne suure katastroofi puhul. Kuidas on võimalik, et eesti inimene ise lagastab omaenda metsaaluse või kauni rannariba? Kuidas on võimalik, et see, kes pillub prügi, ei taipa, kuidas tema hoolimatu ükskõiksus, pahatihti lausa ülbus kahjustab loodust, ohustab kaaselanikke ning demoraliseerib ühiskonda? Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga paraku ka otseses mõttes üle kaasinimesest, kaotatakse kergesti vastutustunne oma laste ja abikaasa ees, ei hoolita väljaantud lubadustest. Ja kui millestki hoolitakse, siis esmajoones sellest, et moraalselt küsitav tegu oleks JOKK. Suur oht peitub selles, et me ei märkagi, kuidas massiline
käbid. Neid käbisid on aga isegi ravimina kasutatud. Väikeste tumepruunide käbide sees on peidus viljad, pähklikesed, mis on vaevalt paari millimeetri suurused ja seetõttu õige kergelt lendavad tuulega jõeveele, ujuvad kaugemale ja sobivas kohas kasvavad neist uued sanglepad. Isasõied on neil urbadena, mida paljud on märtsikuus tuppa toonud ja pärast kirunud, miks kõik kollast tolmu täis on. Sanglepal on ka huvitavaid kaaselanikke. Näiteks elavad temagi juurtel mügarbakterid nagu liblikõielistel, nii teeb lepamets mulla palju paremaks kui ta enne oli. Osa linde söövad meelsasti urbi - õietolm meeldib lindudele. Kindlast tuleb aga rääkida veel sanglepa puidust, mida on ka kameeleoniga võrreldud. Kui tüvi maha saagida, võib näha, et puu on ilus säravvalge, kuid mitte kauaks - õige pea muutub see kollakaks, siis oranzikaks, seejärel tumeoranziks ja lõpuks tuleb juurde veel roosasid ja lillasid toone
annaabi.ee 
