eesmärgiks on vastata laste individuaalsetele vajadustele ja soodustada demokraatlike ideaalide ja põhimõtete juurdumist. Erivajadustega inimeste võimalus osaleda ühiskonnaelus on demokraatia näitaja. Kui erivajadustega lapsed õpivad kõrvuti tavaliste lastega, luuakse kõigile lastele võrdsed võimalused saada tunnustust, sõltumata nende kognitiivsetest, füüsilistest, sotsiaalsetest või emotsionaalsetest erivajadustest. Sellises kaasavas klassis teadvustavad lapsed endale inimvõimete laia ulatust ning see arendab neis tähelepanelikkust ja lugupidamist nii enda kui teiste vastu (Daniels, Stafford: 1999: 15). Mida annab kaasamine õpetajale Õpetamine kaasavas klassis nõuab põhjalikke teadmisi lapse arengust. Kogemuste kasvades omandavad õpetajad eriõpistiilide jälgimise oskused. Nad muutuvad enesekindlamaks iga lapse tugevate külgede nägemisel ja erilist toetust vajavate valdkondade kindlakstegemisel.
kogukonnas, kus väärtustatakse nende individuaalset eripära. Kool on kaasava praktika rakendamise ja juurutamise lähtealus. Erivajadusega õpilane ja kaasav haridus Igal lapsel on õigus minna kodulähedasse kooli Individuaalne lähenemine Õpilase toetamine Erivajadusega õpilase vajaduste märkamine Koostöö koduga ja perekonnaga Koolid kui õppivad organisatsioonid pidev areng Kaasav kool- kool kõigile Õpetaja kui liider ja administraator kaasavas koolis Planeerib ja organiseerib õpetamist ja õppimist Motiveerib, märkab ja toetab õpilasi Kontrollib ja suunab õppimisprotsessi Lahendab probleeme õppimises ja õpetamises Võrgustiku kujundamine õpilaste ja õpetajate vah Iga õpilase individuaalsed õppe eesmärgid Individuaalne õppekava Õppe kohandamine Õpetajate oskuste, valmisoleku suurendamine Õpilaste valmisolek jätkuõppeks Üleminekuteks valmistumine Elukestva õppe - õppimise armastamine
ja tuttavaid enne wäljamaareisu jumalaga jätta. Alaleütlevat käänet kasutati 6 lauses, kus ema ei olnud aktiivses rollis. näiteks Mis sääl siis emalgi kaua pahandada oli! või Weikene tütarlaps awitas emal pesu kuiwatada. Mõlemat näitelauset saaks tänapäevalgi samal kujul kasutada. Kaasaütlevat käänet kasutati 5 korral. Ema esines siin oma esmases tähenduses – lapsevanem –, seega kasutati seda kaasavas tähenduses, aga mitte eluta objekti tähenduses (olgugi et sõnal on ka neid tähendusi), näiteks vahendina. Kaasasolu illustreerib näitelause Ruttu liikus see ühes noorte sõjameeste ja Linda emaga kahest wärawast läbi, kus tegelikult käände määrab eessõna ühes. Üksikutel kordadel esines saavat (3) ja seestütlevat käänet (2). Tänapäeval on tavaline, et räägitakse emakssaamisest, nii oli ka 1890. aastatel. Seda kinnitab näitelause Kas see
...........................................................................................91 SISSEJUHATUS Käesoleva magistritöö teema on aktuaalne, sest tulenevalt turismiedendajate pühendu- misest välisturgudele sisenemisele, on Pärnu kaotamas Eesti pereturisti segmenti. Lähenemisnurk teemale on Pärnu tingimustes uus, sest varem pole uuritud, kuidas Pärnu eestlaste seas taas atraktiivseks muuta ja millised on võimalused säilitada kuurorditraditsiooni kaasaegses kohalikke elanikke kaasavas võtmes. Magistritöö uurimisprobleem on Eesti siseturisti, sh valdavalt Eesti pereturisti Pärnu külastamise vähenemise põhjuste kohta informatsiooni puudumine. Töö tulemusena soovitakse välja selgitada põhjused, miks Eesti pereturist ei taha enam Pärnusse tulla. Probleemi lahendamiseks uuritakse valitud sihtrühma soove ja ootusi Pärnu kuurort- linnale. Kuna teoreetiliste allikate ning varasemate uuringute põhjal on teada, et Eesti
annaabi.ee 
