emotsioonid olid laes, sest maja oli siiski pungil kauneid neide täis, keda kõiki ihaldasin. Siiski pean ma paremaks peoks sünnipäeva. See andis head tuned, kaifisin peo hõngu. Meenutas klubi. Kõik oli olemas, dj pult, noored, kaunid, säravad inimesed tantsimas. Peale paari päeva öörahu rikkumist, lõpes kõik rahulikult. Käisin kaks korda aitamas filmi teha, kutsumisel. Filmi aluseks on Sass Henno teos ning filmi pealkiri on Esimene arest. Minu kaasategemine piirdus vaid massiga. Selle eest sain ma sealt endale uusi tutvusi. Uusi teadmisi, kuidas see toiming käib, ma ei saanud, sest olen varemgi kaamera ees olnud. Põhiliselt tegingi seda vaid kaunilt ja meelitavalt esitatud kutse peale. Kokkuvõtteks võib öelda, et mu vaheaeg läks oodatust paremini. Algul ei saanud käima ning seejärel pidama. Nautisin iga hetke sellest, väljaarvatud pohmakaid. Glamuur
väed Eestit ründasid, on tekkinud palju küsimusi. Milline oli siis Eesti kaitsevõime? Kas alistumine oli paratamatu? Arvamused lähevad lahku. Ühed võrdlevad Eesti ja NSV Liidu tankide hulka ja leiavad, et alistumine Moskvale oli paratamatu. Samas pole teada ühtki armeed, mis kunagi ,,valmis" oleks saanud. Ikka tuleb sõda liiga vara. Fakt on see, et Eesti oleks sõja kaotanud. Fakt on aga ka see, et lüüasaamine sõjas oma vabaduse eest on üks asi ja alistumine ning okupantide mängu kaasategemine hoopis teine asi. Eesti jaoks oli see raske aeg. Suurimaid ohvreid kandis seejuures sõjavägi eesotsas kindral Laidoneriga, kellelt võeti igale sõjamehele elustki tähtsam võimalus auga langeda. J. Laidoner võeti valve alla 19. juulil 1940 ning viidi vangina NSV Liitu. Abikaasat ei oleks tol päeval veel viidud, kuid Maria soovis tingimata jagada raskusi koos mehega ning see soov rahuldati. Johan Laidoner elas üle tohutuid vintsutusi ja alandusi erinevates vanglates. Maria
sõjakast optimismist ja viitavad vabadussõjale umbes selles vaimus, et "me neile alles oleks näidanud". Mõlemad seisukohad on pinnapealsed. Kõik puudused ja nõrkused, mida Eesti sõjaväe kohta on esile toodud on õiged. Teisalt pole teada ühtki armeed maailmas, mis kunagi valmis oleks saanud. Fakt on see, et Eesti oleks sõja kaotanud. Fakt on ka see, et lüüasaamine sõjas oma vabaduse eest on üks asi ja alistumine ning okupantide inetu mängu kaasategemine hoopis teine asi. Pealegi ei päästnud alistumine eesti rahvast genotsiidist. Kindral Laidoner maksis oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest. (Walter 1990:17) 3. Johan Laidoneri saatusest Peale Eesti okupeerimist ja annekteerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aasta suvel, viidi Eesti Vabariigi sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner 19. juulil 1940 koos abikaasa Mariaga NKVD töötajate valve all Moskvasse. Seal pandi nad elama siseasjade
Juudi-, armeeniakogukonnad. 39 Firenze unioon- õigeusu ja kat kiriku vahel. Hiljem Leedu-Poola õigeusust kat usku ümber astumine on/pole (??) vajalik ümberristimine. Võimupositsiooni küsimus.Kat ja õigeusu hierarhiad- kui kirikud oleksid ühendatud, oleksid suhted rasked. 15.saj Leedu ajaloos oluline kaasategemine püsivas Saksa ordu ja Poola kaasategemises. Hiljem Leedu sisekonfliktides sekkub Saksa ordu. Vytautas suri 80 aastaselt. Kodusõda 2 võimupretendendi vahel- Sutrigaila ja ............ vahel. Reaalselt alust pole arvata. Sutrigaila tegi 1435.a Ukmerge lahing...... Personaalunioon Poolaga taastati. 1432.-1446. ..... 15.saj lõpust Leedu ajaloo sisemine teema sõda Moskvaga. Leedu-Poola unioon püsivalt olemas sest peale. Kõik valitsejad ühtlasi Leedu suurvürstid kui Poola kunnid.
Teised aga pulbitsevad sõjakast optimismist ja viitavad vabadussõjale umbes selles vaimus, et "me neile alles oleks näidanud". Mõlemad seisukohad on pinnapealsed. Kõik puudused ja nõrkused, mida Eesti sõjaväe kohta on esile toodud on õiged. Teisalt pole teada ühtki armeed maailmas, mis kunagi valmis oleks saanud. Fakt on see, et Eesti oleks sõja kaotanud. Fakt on ka see, et lüüasaamine sõjas oma vabaduse eest on üks asi ja alistumine ning okupantide inetu mängu kaasategemine hoopis teine asi. Pealegi ei päästnud alistumine eesti rahvast genotsiidist. Kindral Laidoner maksis oma armee ja kogu rahvaga poliitikute saatusliku vea eest. Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil
annaabi.ee 
