samuti "A" ja "C" vahel on alluvussuhted ehk: need mõisted on subordinaarsed. Mõisted "B" ja "C" on aga omavahel kaasalluvad. Seega, samasse klassi A kuuluvad liigimõisted on kaasalluvad. Näiteks, valitsusse B kuu-luvad kohtuminister ja kultuuriminister on C kaasalluvad mõisted. Tavamõtlemises kasutatakse sageli kaasalluvaid mõisteid, Joonis 7. näiteks, "kaas-õpilane", kelleks on iga I-XII klassi õpilane, kes õpivad ühes ja samas koolis vaadeldavalperioodil ("kool" on klassi-mõiste); "klassikaaslane" on iga õpilane ühest ja samast klassist ("klass" on klassi mõiste); "töökaaslane" on iga ühes ja samas kollektiivis ühel ja samal ajal töötav inimene
Paremal on kujutatud vasturääkivate terminite erijuhtum, kus alluvad terminid täidavadki kogu allutava termini mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse
Paremal on kujutatud vasturääkivate terminite erijuhtum, kus alluvad terminid täidavadki kogu allutava termini mahu. Tähised vastavad näidetele definitsiooni 3.8.2 alldefinitsioonides. Katkendjoonte kasutamine on illustreeriva tähendusega, sageli kasutatakse nende asemel pidevaid jooni. D3.8.2.1. Kaasalluvad ühitamatud terminid on alluvad ühele ja samale sooterminile. (Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse
Hüponüümia on seos soomõistet ja liigimõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on puudli hüperonüüm, puudel seevastu koera hüponüüm. Hierarhia jätkub mõlemas suunas, nt võib koer ise olla imetaja hüponüüm. Meronüümia on seos osamõistet ja tervikumõistet väljendavate sõnade vahel. Koer on saba holonüüm, saba seevastu koera meronüüm. Puhtpraktilisest seisukohast võivad tähelepanu väärida veel kaashüponüümid ja kaas- meronüümid ehk kaasalluvaid mõisteid tähistavad sõnad – näiteks võib osutuda otstarbekaks nende ühetaoline käsitlemine tõlkimisel või sõnastikukoostamisel. Paronüümia on eelloetletutest lõdvemalt määratletud ja sõnastikes harva esitatav seos sõnade vahel, mis sarnanevad üksteisele nii väliskujult kui ka tä- henduselt. Paronüümid võivad oma sarnasuse tõttu inimesel segi minna ja sageli lähevadki, andes tööd keeletoimetajatele ja -pahandajatele
annaabi.ee 
