dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. Seadusandliku protsessi staadiumid. 1. Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks. 2. Seaduseelnõu arutamine
vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla). Seadluse andmine on praktikas väga piiratud. Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrassignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, aga samuti põhiseaduse §104 loetletud seadusi ning riiklike makse kehtestavaid seadusi. 43. Seadusandliku protsessi staadiumid 1) Seaduseelnõu algatamine, algatuse õigus on riigikogu liikmetel, riigikogu fraktsioonil, riigikogu komisjonil, vabariigi valitsusel ja presidendil põhiseaduse muutmiseks.
väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigust anda seadlusi nimetatakse presidendi dekreediõiguseks. Vastavalt põhiseadusele saab president seadlusi vastu võtta siis, kui 1. Riigikogu ei saa kokku tulla 2. On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused Presidendi seadlusele annavad kaasallkirjad ka Riigikogu esimees ja peaminister. Kaasallkirja e. kontrasignatsiooni instituut tuleneb asjaolust, et riigipea poliitiliselt ei vastuta oma otsuste eest. Kaasallkirjaga võtavad tema eest vastutuse enda peale need isikud, kes kannavad poliitilist vastutust. Peaministri puudumisel asjaomane minister. Põhiseaduse §109 kehtestab, et kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab president seadlused riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise. Seega jäetakse kontrolli õigus Riigikogule. Seega muutub Riigikogu esimehe allkiri eriti omapäraseks. Presidendi
a.seadluse järele on edasilükkamatu riiklik vajadus, s.t. et ilma selle seadluseta ei saa hakkama b.Riigikogu ei saa kokku tulla, s.t. et Riigikogu kokkutulek on takistatud mingil välisel põhjusel. Riigikogu istungjärkude vahelisel ajal pole tema kokkutulek iseenesest takistatud ja seadlust seetõttu anda ei saa -- tuleb kokku kutsuda erakorraline istungjärk. c.seadlused peavad olema Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirjaga. Kaasallkirja puudumisel seadlust olemas ei ole. Põhiseadus ei täpsusta, kellelt võib tulla initsiatiiv seadluse andmiseks. See võib tulla nii valitsuselt, Riigikogu esimehelt kui presidendilt. Kui Riigikogu on pärast seadluste andmist kokku tulnud, siis peab ta viivitamatult otsustama, kas kinnitada presidendi antud seadlused või need tühistada. Riigikogu võib neid seadlusi tühistada mistahes motiivil. II.pädevus Riigikogu töö korraldamise alal. 1