Barbara on sügavalt usklik- uskudes, et ainult heateod inimkonnale ja tema patustele hingedele, toovad kaasa suure rahu ja loovad üldise heaolu kogus maailmas, kuni hetkeni, mil isa ta usu lihtsalt purustab. Suurt mõjutajat ja isa põhimõtetele oponeerijat mängib ka Barbara kaasa Cusin, kes küll ihkab äiapapa äri ja varandust, aga on armastusest oma kallima vastu, nõus ka sellest loobuma. Näidendis on osa ka Barbara õel Sarah'il ja tema kaasal Lomax'il, Undershafti pojal Stephan'il ja laste ema Leedi Britomart'il. Ema on ehtne näide kõrgklassi daamist, kellele on kõrge enesehinnang, kuid kes on oma laste õnne nimel valmis ka kõigeks ning sellepärast võib pidada teda selle teose moraalsuse kehastuseks. Võib ju loota ja arvata, et Barbara ja Cusin oponeerides isa põhimõtteid ka tasakaalustavad kogu selle julmalt masendust täis tõdede komplekti, aga kahjuks nii see ei lähe. Raha võidab ka selles loos
" /---/ "Kui sa teaksid," jätkas noormees hetke pärast, "kuidas ma sind igatsesin ja kogu päeva aina ootasin, et saabuks õhtu. Sestsaadik, kui nägin su gasellisilmi, ei ole ma saanud muud mõelda." Järgnevalt on ühe neiu kirjeldus Olavist, keda ta põgusalt tunneb:"See on ausa ja heatahtliku näoga, küllap seda võib usaldada." Järjekordne näide teose kergemeelsetest naistest. Antud jutus on veidi sügavam kirjeldus Olavi valitud kaasal Küllikkil. Temal on tähtsam roll täita, kui mõnel teisel kujutletud naiskõrvaltegejail. Olavi otsustas pärast kojunaasmist Küllikkiga taas ühendust võtta, lootes, et naine veel vaba ja vallaline on ning Olavit endale kaasaks soovib võtta. Neli aastat olid nad üksteist tundnud ning Küllikki sõnade järgi oli naine teda kõik need aastad ootanud. "Ja mõrsja oli õnnelik - kuidas muidu, nii mitme aasta ustava ootuse järele
Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: "Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu." Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST · Töökus on enam kui rikkus. · Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. · Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. · Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. · Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. · Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. · Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
Talupoegadel ei olnud kerge, sest nendel aladel peeti lahinguid (toit hävis). Esines sugude ebavõrdsust. Lauludes kajastub naise alistatus mehele. Rahvalauludest saab lugeda, elu ei olnud kerge palve emale: “Emakene, ennekene, panna ära tütart paiga tõttu, anda ära aseme tõttu, kinki kirju karja tõttu! Pane ta mihel meele tõttu, kaasal kalli armu tõttu.” Rahvalaul Helmest EESTI VANASÕNU MEHEST, NAISEST JA PEREELUST • Töökus on enam kui rikkus. • Võta naine võrgujäält, mitte kirikust ega kõrtsuteelt. • Ilus naine on silma paradiis, hinge põrgu, rahakoti puhastustuli. • Paremb võta noor ja vaene ku vana ja rikas. • Ei saa kõik kanad õrrele, ei ka kõik neiud mehele. • Ennemb aus vanatütrik ku viletsa mehe naine. • Kaks lindu ehitavad pesa, üks lõhub.
annaabi.ee 
