Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne
paigal Ar kr 72652,402959 72652,4 paigal Re kr 25,882538585 25,88254 kriitiline kiirus hõljuva kihi poorsus 0,378026513 Re kk 398,26979178 kui =1 kaasakande kiirus 4,0680824483 materjaliga resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest kaasakande algus 30 25 prest+mat 20 15 10 5
suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Esimesed osakesed hakkasid kaasa hõljuma 0,3554 m/s juures. Kuid kaaskandekiirust, kus kiht hakkaks vähenema ja toimuks pneumotransport me ei saavutanud. Ainult üksikud hüljuvad osakesed tekkisid. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused on suurusjärgus, kuid siiski erinevad. Kirjanduse järgi ωkr = 0,4598 m/s. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik poorsust 1 ei saavuta ning nii nagu silmaga nägime, siis meie katses õhu kiirus ei olnud piisavalt kõrge, et hakkaks toimuma kaasakanne. Kaasakande kiiruseks ωkk = 6,18 m/s . 12
Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama sarnaselt vedelikega. Kriitilisel kiirusel saab materjali kaal pinnaühiku kohta võrdseks kihi takistusega. Fluidumi kiiruste vahemikku, mille juures materjal hõljub fluidumi voos, nimetatakse hõljumiskiiruseks. Fluidumi kiiruse edasisel suurendamisel, hakkab gaasivoog osakesi endaga kaasa kandma. Sellist gaasi või vedeliku kiirust nimetatakse kaasakande- ehk pneumotranspordi kiiruseks. Peeneteralise materjalikihi kõrgus ning ka kihi poorsus hõljuvas olekus suurenevad. Kihi poorsus ehk vaba mahu osa väljendab kihi osakeste vahelise vaba ruumi osa kihi mahu Vkk ühes ruumalaühikus: kus Vos ja Vkk tahkete osakeste maht ja keeva kihi kogumaht, m3, os ja kk osakeste tihedus ja kihi tihedus (nn. puistetihedus), kg/m3 . Keevkihi aparaate kasutatakse keemiatööstuses teralise materjali kuivatamisel,
kihti iseloomustavad nätajad ei muutu gaasi kiiruse suurenemisel; b) Keevkihi (hõljuva kihi) režiim - kui gaasi kiirus ületab mingi kriitilise väärtuse, kihi poorsus ja kõrgus hakkavad suurenema, kiht muutub voolavaks ning läheb üle keevkihi olekusse. Tahked osakesed paiknevad kihis kõikides suundades intensiivselt ümber. Kiiruse edasisel suurenemisel poorsus ja kõrgus suurenevad kuni kiirus saavutab uue kriitilise väärtuse. c) Kaasakande režiim – toimub osakeste pneumotransport koos gaasi vooluga. Hõljumine algab, kui kihi hüdrauliline takistus saab võrdseks kihi kaaluga ühe pinnaühiku kohta 8. Heterogeensete segude separeerimine. Mehaaniline ehk füüsikaline separeerimine. Süsteemid. Materjalibilanss. Mittehomogeenne ehk heterogeenne süsteem – süsteem, mis koosneb
Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 3 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne soojaülekanne tahke keha pinna ja teda vahetult puutuva (liikumises oleva) vedeliku või gaasilise keskkonna vahel
Sama lugu on ka ebapiisava õhutuse korral, kus niiskus ei pääse enam konstruktsioonist välja ning hakkab kogunema. Võrdluseks siinkohal mineraalvilla soojajuhtivustegur on väiksem veest ~15 korda (temp. +10) 7. Soojaülekanne kolmel viisil Soojavoolu läbi hoone kutsub esile õhutemperatuuride erinevus ühel ja teisel pool piiret. Soojavool võib toimuda kolmel viisil: a) soojajuhtivuse (konduktsiooni) teel b) kaasakande (konvektsiooni) teel c) kiirguse (radiatsiooni) teel Konduktsioon on soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest. Konvektsiooni teel kandub soojus edasi liikuvate vedelike või gaaside osakestega. Tavaliselt esineb konvektiivne
annaabi.ee 
