tehtud uurimustöös “Kunstilooming ja eneselooming. Diskursiivse tektsianalüüsi abil modernistlikust esteetikast postmodernistliku eetikasse“ (Saar, 2001 ): „Üha vähem räägitakse kunstist endast, massipropaganda parimate traditsioonide vaimsus pillutakse nüüd meediasse ridamisi pildikesi heausksest ja intelligentsest publikust, kes näitusesaali sisenuna kunsti sündsusetute rünnakute ohvriks on langenud. Õhtutatakse vana head „meie-tunnet“ versus kaasagne kunst.” Kui vaatame otsa Eesti näitusestatistikale, siis harva ületab suuremate kaasaegse kunsti näituste külastatavus 1500 inimese piiri. Enamasti jääb see alla tuhande. Samas kui klassikaline maalikunst meelitab kohale üle 10 000 vaataja (nagu Enn Kunila erakogu näitus 2010. aastal). Nii on kaasaegse kunsti ja publiku suhte näol tegemist vahekorraga, mis erineb märkimisväärselt ülejäänud kultuurivaldkonnas väljakujunenust. Erinevalt teatrist, mille toimimiseks vajalikku
Selle ajendiks oli Verine pühapäev Peterburis. Erinevates kohtades puhkesid tööliste streigid, mässud vasakpoolse meelsusega sõjaväeosades, talurahvamässud ja mõisate põletamised. Sellega oli ka midagi head, sest laienesid siiski kodanikuvabadused, paranes tööliste ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Jaapan: Keiser oli riigipea ja tal oli laialdased võimuvolitused ja need olid piiramatud. 20.sajandi alguseks oli see kaasagne riik tööstuste ja raudteedega. Neil oli tugev sõjavägi ja laevastik.
tulemused on tõenäosuslikud ja interpretatiivsed ● Sotsioloogia kui teaduse lähtekohaks on inimloomuse kollektiivne iseloom ja mõjustatus ühiskonnast; inimene teeb valikuid ühiskondlike struktuuride raames lähtuvalt üldistest tavadest ja normidest ● Osalemine sotsiaalsetes gruppides ja võrgustikes on määratud grupi omaduste ja sotsiaalse võrgustiku struktuuriga Kaasagne ühiskond ning info- ja sotsiaalteadus Infoteadus: sotsiaalteadus, mis uurib info vahendamist ja kasutamist, selgitades välja gruppide ja indiviidide infopädevuse, infovajaduse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu tegureid ja seaduspärasusi sotsiaal-kultuurilises kontekstis. Hõlmab ka raamatukoguteadust, raamatuteadust, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadust. Teadus info edastamisest loojatelt tarbijatele
o Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis. Fordistlik ratsionaliseerimine => kohalikud ja riiklikud tarbimisturud + suurenenud rahvusvaheline kaubandus. Konsumerism (alates 19. saj. lõpp/20. saj. algus): o kaasagne elamisviis; o sümboliliste kaupade tootmine, levitamine, ihaldamine, omandamine ja kasutamine. Tarbimisühiskond – kõrgtehnoloogiline kommertskultuur, korporatiivhuvide domineerimine. 1970ndatest (majanduslangus): postindustriaalne, teadusmahukas majandus; paindlik, (eriti töö puhul) ebakindel. Masstarbimine on asendumas individuaalset hindavaga. Konsumerismi kasv ja levimine:
annaabi.ee 
