Odavise Esimesed odaviske võistlused toimusid Vana-Kreekas, kus see oli üks pentatloni aladest. Oda oli metallotsaga puitoda, mille pikkus ei olnud tavaliselt suurem kui 2m. Oda keskkoha ümber keriti nahkrihm, mille otsas olevast aasast pisteti läbi nimetis- ja keskmine sõrm. Viskamisel pani rihm oda pöörlema, tänu millele see suutis kaugemale ja ühtlasemalt lennata. Esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel, mis toimusid 1896, 1900 ja 1904.a, odaviset kavas ei olnud. Samas aga soomes toimusid need juba enne Ateena olümpiamänge 1896.a. Visati enamasti parema käega. Algusess odaviske rekordeid maailmarekorditesse ei registreeritud. Esimeseks maailmakuulsaks odaviskajaks osutus kogukas rootslane Eric Lemming, aastal 1903 oli tema rekord 53.79m tugevama käega. Soomlased algul ei uskunud seda rekordit, arvestades rekordiks oma mehe Hannes Kivistö 53,09m.
Ka Zeusi müütidest väljendub, et jumalaid tuleb austada ja elu ongi ebaõiglane, sest tihti jääb mõni karistustvääriv inimene karistuseta. Veel hirmutatakse nende lugudega abielurikkujaid: kõik, kes rikuvad abielu peavad arvestama sellega, et see on suur patt ja väärib korralikku karistust. Antiikkreeka müüte on tänapäeval huvitav lugeda, sest, inimestel, kes need ammu välja mõtlesid, olid samad väärtushinnangud, mis kaasaaegsetel inimestel. Ainult ühte müütide põhimoraali austa jumalaid, võib asendada tänapäevasema variandiga sellest - austada vanemaid, targemaid ja võimasmaid.
molekulaarbioloogiaks. 9)neuraalne regulatsioonselle vahendusel toimuvad elundite ja elundkondade talituste regulatsioon. 10)populatsioonüel asulal elavad sama liiki organismid moodustavad populatsiooni. Popul. Ongi organismile järgnev eluslooduse organiseerituse tase. 11)pärilikkuseluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglsed sarnanevad ehituse ja talituse poolest vanematega. 12)teaduslik faktteadlaste probleemiasetus tugineb aga oma teadusharu kaasaaegsetel seisukohtadel s.o teaduslikel faktidel. 13)teaduslik hüpoteesoletatav vastus püstitatud probleemile 14) teaduslik meetodkõig eüldisemalt nim lähenemist, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, mida loodusteadlased oma uurimistöös kasutavad, teaduslikuks meetodiks. 15)teaduslik probleemsee tuleb püstitada uurimustöö alguses. 16)teooria ühe teadusharu teaduslike faktide ja teaduste üldistamine. 17)tsütoloogiauurib rakkude esitust ja talitust
Maraton ehk maratonijooks on kergejõutiku ala, pikamamaajooks. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. See vahemaa vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud vahemaale Windsori lossi ja White City staadioni vahel. Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. 110 MEETRI TÕKKEJOOKS Kõik 110 m tõkkejooksu puhul kasutatavad mõõdud on tulnud inglise-süsteemist, kus pikkuseühikutena kasutusel tollid-jardid (1 jard =36 tolli) Tõkete kõrgus on meestel 3 jalga ja 6 tolli (106,7 cm) ja tõketevaheline iikaugus 10 jardi (9,14 m), kaugus stardist esimese tõkkeni on 15 jardi (13,72 m). 400 MEETRI TÕKKEJOOKS 400 meetri tõkkejooks on kergejõustiku ala.
annaabi.ee 
