Jaan Vahtra Jaan Vahtra (23. mai 1882 Kaaru 27. jaanuar 1947) oli eesti maalikunstnik, raamatugraafik, kirjanik, õpetaja, ajakirjanik ja pedagoog. Jaan Vahtra oli üks eesti modernistlikest kunstnikest. Tema kunstipärand on mitmekülgne. 1916. aastal Jaan Vahtra mobiliseeriti. Sel puhul avaldas ta oma mõtteid sõjast. Rindele sattumist õnnestus Jaan Vahtral vältida, lõpuks ta isegi vabanes sõjaväest ning elas kaasa tormilistele revolutsioonisündmustele Peterburis. Eriti huvitavad on
JAAN VAHTRA Sündinud 23. mail 1882. aastal Võrumaal, Mooste vallas, Kaaru külas Kitse talus. Pere kolis taludest tööd otsides tihti. 1893-96 Vanaküla vallakool. Õpiraha teenis taludes . 1896-99 Räpina kihelkonnakool. Raha nappusel arendas ta oma kirjanduslikke ja kunstikalduvusi esialgu iseseisvalt. 1900 alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh "Lastelehes" 1900-01 Töötas vallakirjutajana Räpina ja Meeksi vallas. 1901-02 Õpeteja Parapalu külakoolis. 1902-09 Õpetaja Metste koolis. Seejärel "Viljandi teataja" toimetuses
päikesevalgust(Nt: rukis, kartul, kaer) 4) Miks on vaja enne taime kasvama panekut teada, kas see on pika- või lühipäevataim? Siis saab teada kuhu seda panna(kus on rohkem valgus), Mis aasta ajal peaks seda istutama 5) Kuidas mõjutab temperatuur taimede ja loomade elu? See mõjutab organismi keha temperatuur ja aktiivsust. Soojalembesed: krokodil, kõrbe rebane, lõbi külmalembsed: jääkaaru, pengviin, polaar rebane. Mõõduka temperatuur: mets kits, rebane, siga 6) Millised iseärasused on kõrbetaimedel kuivumise talumiseks? a) Pikkad juured (b) väiksed lehed või puuduvad(c)säilitus organid (vett hoida) 7) Selgita õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele. Kuidas elusorganismid õhu liikumist ära kasutavad? Taimed: Õhu liikumine mõjutab taimede paljunemine ja levinemine (levitab seemned, tolmendab) Loomad: lennutes
Edimält olli küll mehel õkva imu pilve päält alla kaeda, mes inimese maa pääl konnegi kotal teivä, a viimäte läits onte igäväs ja nakas maha tahtma. Nüid viil näi ta, et mahasaamine es oleki enämb nii 14 kerge kui ülesminek, sest vankrel puudusi üits ratas ja vai sis pilve pääl vitsu kasvab, et asemele oles võinu tetä. Olli mehel õige pääkäänmist. Õnnes nakas üits talumiis kaaru tuulutama, sest sügisine aig olli. Tuul ai kaara liple kõik üles pilve pääle. Nüid tulli mehel ää nõu: ta nakas neist keist tegemä. Kui ta jo mõne ää süllä keist ärä olli keerutanu, sis pand ta keidse tõise otsa taiva laekongsi külgi kinni ja nakas esi keist müüdä alla tulema. Õnnetuses es ole miis kaenu, kas keids ka parasjagu pikk om. Keids olli lühike, nii pidi sis miis puul ooletuse peräst maa ja taiva vahele ripendama jäämä
annaabi.ee 
