Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui ühte subjekti tegelikult olemas ei ole, siis õigussuhet ei ole. Vastus: õigussuhe puudub. 4. Tuleb välja tuua õigussuhte sisu kellel on õigused ja kellel on kohustused. 5. Kui küsitakse midagi omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kui omandi kohta midagi mainutud ei ole, siis seda ei kasutata. Näidiskaasus: Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle
NB! Objekte võib olla mitu 3. Tuleb teha subjektide kontroll. Tuleb vaadata, kas subjektid on olemas. Kui tegelikult 1 subjekt olemas ei ole, siis õigussuhet pole ja vastus on õigussuhe puudub. 4. Tuleb välja tuua õigussuhte sisu (kellel õigus, kellel kohustus). 5. Kui küsitakse omandi kohta, siis tuleb lähtuda abstraktsiooni printsiibist. Kaasus Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000.- eurot. Sõlmiti kirjalik leping Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel hakkasid nad auto müüki tähistama. Urmo sõitis minema taksoga, lubades autole järele tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus merlin Kaarlele 15 000.- eurot auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot. Kaarle ütles, et pole enam auto omanik ja üle anda pole võimalik
III. Teostada subjektide kontroll. Teha kindlaks, kas subjektid osalevad kaasuses või mitte. Kui selgub, et vähemalt ühte subjekti pole, siis õigusushe puudub. Siis on see ka vastus. IV. Kui subjektid on olemas, tuleb välja tuua õigussuhte sisu ehk õigused ja kohustused. V. Abstraktsiooniprintsiibi kontrollimine. (omaniku kontroll, kui on omaniku üle küsimus) Näidiskaasus: Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga
II. Kirjutada välja õigussuhte objekt III. Teostada subjektide kontroll. Vaadata, kas need subjektid on tegelikult olemas või ei ole. Kui selgub, et vähemalt ühte subjekti pole, siis õigusushe puudub. Siis on see ka vastus. IV. Kui subjektid on olemas, tuleb välja tuua õigussuhte sisu ehk õigused ja kohustused. V. Abstraktsiooniprintsiibi kontrollimine. Näidiskaasus: Urmo ja Kaarle sõlmisid auto ostu-müügi lepingu, millega Urmo ostis Kaarlelt auto hinnaga 10 000 eurot. Sõlmiti kirjalik leping ja Urmo andis Kaarlele raha sularahas üle. Seejärel läksid nad auto müüki tähistama, mistõttu Urmo sõitis koju taksoga, lubades autole järgi tulla järgmine päev. Samal õhtul pakkus Merlin Kaarlele 15 000 eurot sama auto eest. Kaarle võttis raha vastu ja Merlin sõitis autoga ära. Kirjalikku lepingut nad ei sõlminud. Järgmisel hommikul tuli Urmo ja nõudis autot, aga Kaarle ütles, et ta ei ole enam auto omanik ja autot
annaabi.ee 
