" Esimesed fotoateljeed töötasid loomuliku valgusega, selleks ehitati nad eluhoonete päiksepoolsesse külge klaaskatuse ja klaaskülgedega verandale. Pildistamine toimus loomulikult vaid siis, kui valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19. sajandi teisel poolel hakata kasutama kunstvalgust, eelkõige mitmesuguseid 14 gaasilampe. Kui ilmusid esimesed elektrivoolu abil töötavad kaarlamp-valgustid, võeti needki 15 kohe kasutusele fotoateljeedes. Paljud käsitöölised loobusid senisest elukutsest ja avasid oma fotoateljee. Tekkis rohkesti rändfotograafe, kes rändasid oma varustusega ringi ning peatusid laatadel või sõjaväelaagrites 16 Fotostuudiod on arenenud koos fotograafiaga, kuna nad on tihedalt omavahel seotud. Kaua aega tagasi võis vaid unistada fotoateljeest, mis tundub meile hetkel nii tavalisena
1966 Rance (prantslane) loodete elektrijaam (toodab elektrit tõusu ja mõõna energiast) 2000 Islay saare (sotlane) lainete elektrijaam ELEKTRIVOOLU ÜLEKANNE Madal (toodetakse)- kõrgepinge(trantspordidakse)- malapinge(kasutatakse) [muidu läheb kaotsi elektrit] 1873 I riiklik elektrifitseerimis kava Prantsusmaal Hippolyte Fontaine 1882 Marcel Deprez kõrgepinge liinid 1885 William Stanley (ameeriklane) trafo ELEKTRIVOOLU KASUTAMINE 1801 Humphry Davy hõõglamp/kaarlamp 1879 Thomas Edisoni elektripirn 1901 Cooper Hewitt elavhõvedalamp 1930 George Elmer Inman fluoresentslamp 1908 William Coolidge wolframhõõgniit 1912 Bellings Company töötas välja elektriradiaatori 1970 Hoffmann (sveitslane) valgusdiood LED ELEKTRIMOOTORI LOOMISE AJALUGU 1821 M.Faraday algeline elektrimootor (lõi idee ja algelise masina ka, mis ei töötanud) 1831 M.Faraday elektromagnetiline induktsioon 1834 M.H.Jacobi alalisvoolu mootor 1837 T
Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine. Seejärel leiutati aastal 1928 türatron ja võrega juhitav elevhõbekaaralaldi. Esimene vaheldi valmistati aastal 1930. Pooljuhtimise nähtus avastati mõni aasta enne aastat 1882 ning seda nähtust pakuti
annaabi.ee 
