hanemalts Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud Kaarkollakas ristõieline Üheaastane Põllud, aiad pungadega rohumaa Rukki- kõrreline Ühe või Põllud Seemnetega põld kastehein mitmeaastane
jaapani ebaküdoonia, must aroonia. Haljasalade ja parkide taimed Hall ehk valge lepp, sarapuu, paju, harilik vaher, astelpaju, viirpuu, mägivaher, harilik kukerpuu, suur läätspuu, harilik tamm, harilik pihlakas, hobukastan, harilik robiinia, harilik ebajasmiin, valge ristik, amuuri korgipuu, lumimari, kuldvits, lumikelluke. Muud meetaimed Teised meetaimed, mis mesilaste õietolmu varusid täidavad on valge iminõges, põldsinep, kaarkollakas, harilik vereurmarohi, käbihein, ojamõõl, naat, mets- harakputk, harilik tõlkjas, harilik pune, põldohakas, ussikeel, esparsett, harilik raudrohi, suur takjas, lõhnav reseeda, äitar. Harilik pihlakas Ojamõõl Paiseleht Külvatavad meetaimed Meetaimi külvatakse, kui taru läheduses on vähe meetaimi ning mesilased ei saa täis vajaliku normi õietolmu. Taimi külvatakse ka siis, kui tahetakse muuta mee värvust
ainus võõrliik; 15) Faasan- farmilinnuna kasvatatakse Eestis faasaneid faasanikasvandustes Räpinas, Läänemaal ja Saaremaal; 16) Kährik- Eestis tabati esimene kährik 1938. aastal; 17) Mink- võõrliik, kes on siia levinud naaberaladelt, kuhu teda on lahti lastud; 18) Hiina villkäppkrabi- Toodi juhuslikult ballastveega Hiinast; suudab elada tugevalt reostunud veekogus; 19) Kaarkollakas- kasvab umbrohuna põldudel, aia ääres; 20) Kanada lagle- algupärane leviala on Põhja-Ameerika, Eestis kohati esimest korda 1968. aastal; eelistab pesitseda taimestikurikastel järvedel, merelahtedes ja saartel; 21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi
õitsevad ja kannavad vilja. Sügisel tärganud taimed kannavad vilja alles kolmandal aastal. Kui viljakanne on takistatud, võivad nad seemet anda alles mitme aasta pärast. Paljunevad peamiselt seemnetega.harilik ussikeel, kollane mesikas, villtakjas Pikaealised: Pikaealised umbrohud jagunevad vegetatiivse levimise alusel: · Paiklikud (ehk vegetatiivselt vähe levinud) mets-haraputk, põldjumikas, kaarkollakas, kärnoblikas, harilik tõlkjas, suur teeleht, harilik võilill, kibe tulikas, : o a) sammasjuursed; o b) narmasjuursed; o c) mugulumbrohud ja sibulumbrohud; o d) puhmikulised kõrrelised umbrohud 8 · Rändlikud (ehk vegetatiivselt levivad) roomav tulikas, hanijalg, valge iminõges, põldmünt,
Tsentrifugaalkäsikülvikuga külvates separeerib külvik seemned raskuse järgi nii, et kaugemale lendavad raskemad seemned. Kaks korda risti üle külvates jaotuvad eri liikide seemned rajatava rohumaa pinnale ühtlasemalt. Külvijärgne rullimine tuleks teha rõngasrihvrulliga. Sile rull võib tekitada niiskele pinnasele kooriku. Külvijärgseks kõige olulisemaks hooldustööks on õigeaegne umbrohtude üleniitmine. Niita on vaja siis, kui umbrohud (hiirekõrv, põldsinep, põldrõigas, kaarkollakas, põldlitterhein jt.) on kasvanud 20...30 cm kõrguseks ning ei ole veel andnud seemneid. Niita tuleb 10...12 cm kõrguselt. Tihedama ja umbrohupuhtama taimiku saamiseks on vaja niita sõltuvalt umbrohtumusest 2...3 korda. Hooldusniitudest osa (1...2 korda) võib asendada lammaste karjatamisega juba heintaimede külviaastal. Väga oluline on, et ei karjatataks nõrka taimikut vihmase ilmaga. Lamba teravad
annaabi.ee 
