lihtsad ja teisaldatavad keevitusseadmed. Puudused: Keevitus ja tootlikus on väiksed, kuna ajakaod tekivad elektroodi vahetamisel ja kaare taassüütamisel. 4.MIG/MAG keevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. MIG/MAG keevitus on tänapäeval maailmas enim levinud keevitusmeetod. Laevaehtiuses ja remondis kasutatakse. MAG-keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis. MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis. Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine,
). Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus). Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine,
elektroodivarras; keevituskaar; Gaas; 3) Treimine, lõikeprotsessi karakteristikud metallitilgad; Keevisõmblus; keevisvann; treimisel põhimetall) 1) Pealiikumine (v)- määrab lastu eraldamise 3) MIG/MAG keevitus kiirus. Lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna MIG/MAG- keevitamine- sulava elektroodiga vahelise suhtelise liikumise kiirus. kaarkeevitamine kaitsegaasis. V= Dn (m/min), kus n- tooriku pöörlemissagedus (joonis: Keevitustraat; Voolukontakt; Kanal; (min) Elektrikaar; Gaas; Põhimetall) 2) Ettenihe (s)- antakse treimisel lõikeserva Liigitakse kahte gruppi: liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (s0, - MIG- keevitamine aktiivgaasis (süsihappegaasis) mm/pööre)
2 Koostas: Reppy 21.11.2012 MIG/MAG Keevitus: MIG/MAG keevitamist e. sulava elektroodiga kaarkeevitamist kaitsegaasis liigitatakse kasutatava kaitsegaasi järgi kahte gruppi: · MAG-keevitamine e. kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis (CO2), · MIG-keevitamine e. kaarkeevitamine inertgaasis (argoonis). Kuna mõlemad keevitusprotsessid erinevad vähe ja kasutatakse samu seadmeid, siis on sageli rahvusvaheliselt käibel lühend MIG/MAG-keevitamine. MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall
kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. 2. Kaarkeevitus Oscar Kjellberg Kaarkeevitamine on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis üheaegselt mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad.
Aluselised elektroodid on vähem tundlikud kahjulike lisandite suhtes (reageerivad nendega). Keevisel on suurem löögisitkus ja paremad mehaanilised omadused, mille tõttu kasutatakse kõrgema tugevusega metalli keevitamiseks. Elektroodid peavad olema kuivad. Niiskus põhjustat pragude ja pooride teket. Aluseliste elektroodidega keevitatakse lühikese kaarega ning neil on veidi kõrgem pealesulatustegur kui rutiilelektroodidel. Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3 Õhuke materjal 3 1 2 Räbu eemaldatavus 3 2 1
0,25%). tusel väikesed ühe elektroodi sulamise aeg on ühe-kahe minuti piires, millele järgnevad ajakaod elektroodi vahetamiseks ja kaare taassüütamiseks. 2.4.3. Tähtsamad keevitusmeetodid Tänapäeval elektroodkeevituse osatähtsus vähe- Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on neb, olles 20...25%. enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaar- Elektroodkeevitamist kasutatakse kõikide keevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eraldu- teraseliikide, malmi, Cu-sulamite, piiratult ka Al-sula- vat soojusenergiat. Kaarkeevitamine on keevitus- mite keevitamiseks. Elektroodkeevitamine sobib meetodite üldnimetus, kus keevituskaare osalusel materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm
annaabi.ee 
