Võib jagada kaheks : minoiliseks tsiv. Kreetal ja Mükeene tsiv. Mandri-Kreekas. Mionoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel Hilisemas kreeka mütoloogias seostus kreeta muistne hiilgus müütilise Knossose kuninga Minose valitsemisega, seetõttu nim Kreeta tsiv. Minoiliseks; linnad milles kerkisid esile lossid; Knossos; lineaarkiri; lossid linnad kindlustamata; Sõjakate joonte puudumine;härg oli religioonis olulisel kohal. Mükeene tsivilisatsioon Sõjaline üleolek tänu hobustele ja kaarikutele; Kreeta saare vallutamine; võeti omaks minoiline kultuur ning kohandati kreeta lineaarkirja oma keelele; Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid, nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massivsetest kiviplokkidest nn kükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega; iga suurem loss omaette riig keskus; Kreeklased võtsid minoilisest kulruurist palju omaks nagu : lineaaerkirja, bürokraatlikult korraldatud lossimajanduse ja kreetapärase olme. Kangelaseepika
ohtlikumaid jne) displeisid võivad nad endale lubada. Seevastu madalakvaliteedilistele isenditele saab liiga kulukate signaalide kasutamine saatulikuks ja looduslik valik kõrvaldab sellised indiviidid. Selliseid tunnuseid, mis on isendi ellujäämise seisukohast kulukad, nimetas Zahavi händikäptunnusteks. Händikäpiks nimetati Vana-Roomas lisaraskust, mis kinnitati traavivõistlustel kaarikutele, et hobustel oleks raskem vedada ja et nende individuaalne võimekus reljeefsemalt esile saaks tulla. Händikäppi võib võrrelda ka kõrgele seatud kõrgushüppelatiga, mille üksnes kõige võimekamad sportlased suudavad ületada. Händikäpi printsiibi kohaselt on reklaamdisplei usaldusväärsuse garantiiks selle kulukus. Loomade suhtlus ja keel – Enamasti kasutavad loomad oma suhtluses afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid
Kõik Vahemere idaranniku alad A käes, jätkas sõjaretke Mesopotaamia vastu. Läks kõigepealt Süüriasse ja sealt edasi Mes-sse. Seal toimus viimane suur lahing Dareiose vastu (Assüüria aladel) Gaugamela lahing. See oli I ohtlik lahing A-le, sest oli suurel lagedal väljal ja I korda oli pärslastel võimalik oma arvulist ülekaalu realiseerida. Pärslastel olid ka elevandid ja sõjakaarikud. Läks ikka, nagu läks. D-l ei tulnud ikka midagi välja eriti . Faalanks suutis kaarikutele vastu panna. A võitis muidugi ka selle lahingu. Pärast seda enam organiseeritud vastupanu (D poolt) enam ei olnud. See lahing oli n-ö otsustanud Pärsia saatuse. A läks Babüloni ja Susasse ja 330. sõitis Pärsia pealinna Persepolisessse, kus põletati maha Pärsia kuninga loss (teadlikult või mitteteadlikult pidusöögi viimases faasis...mingi sõnakõlksu peale...(küll oleks hea näha ka Xerxese koda põlemas tehtud). Edasi läks A Ekbatana alla, alistas selle ka
Seda väljendit kasutasid nimelt enda kohta Olmsted ja tema kompanjon Vaux, kui nad oma pargiprojekti võistlusele saatsid. Pargiprojekt oli Central Park, New York (1858. a). Projekt võitis. Olmsted sai ilmselt inspiratsiooni Inglismaalt (Birkenhead Parc), kus ta palju ringi oli sõitnud. Central Park kujundati tollal Euroopas valitsevas maastikustiilis. Tiigid, murud, puudegrupid, looklevad teed. Eraldi rajad jalutajatele, ratsanikele ja teed kaarikutele. Selles kõiges polnud midagi uut. Uued olid Olmstedi sõnastatud põhimõtted planeerimisest. Pargi kujundus ei pea olema mitte lihtsalt dekoratsioon, vaid hoolikalt läbi mõeldud probleemide lahendus. Probleemide hulka kuulusid maa-ala ökoloogiline olukord ja selle tulevane kasutus. Lahendus pidi arvestama nii ökoloogilisi, sotsiaalseid kui esteetilisi vajadusi, millele tuli allutada tehnika- ja majandusküsimused. Planeerimine on teaduslik protsess, mis nõuab paljude
annaabi.ee 
