veinimeistrile ka vaarao valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta kopsupõletikku, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagajärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Tutanhamoni hauakambri avastamine Aastate keskel Kuningate orust leitud asjad pani Howard Carteri uskuma, et Tutanhamon on maetud sinnakanti. 1905-1906 leiti väike Tutanhamoni nimega fajansskruus, 1907 vaarao balsameerimisvahendite ja peiede jäänused, 1909 peidik, kus oli kaariku kuldfragmente (murdunud tükke) ja mööblitükke ; peidikuleidudel oli Tutanhamoni nimi ja Eje kui lihtsureliku nimi. Lugu Carteri
Raamatus kirjeldatakse ka Nero rännakut Kreekasse, sest tema armastus kreeklaste vastu oli üldteada. Kreeklased pidavat olema Nero sõnul ainsad, kes taipavad midagi muusikast ning on väärt osa saama imperaatori kunstiandest. Nero võttis osa nii olümpiamängudest kui ka püütiamängudest. Ta demonstreeris oma näitlejaoksust tragöödiaetenduses, laulmist kitara saatel ning osales hobukaarikute võiduajamistel. Sealt on pärit ka ajalooline fakt Nero ebaõnnestunud võistlusest, kus ta kaarikult maha kukkus, kuid sellegipoolest 250 tuhande drahmi eest võitjaks kuulutati. Samal ajal proovis Roomas vandenõud korraldada Servius Galba, kes tahtis kasutada oma Gallias asuvat suhteliselt suurt armeed, et Nero tappa ning ise keisritroonile pääseda. Nero kogus kokku ka oma sõjaväe ning astus julgelt vastasele vastu ning võitis. Õnnetul kombel läks aga üks tema väeosa ülematest Rubrius Gallus üle vastaste poolele ning seeläbi oli ka imperaatori saatus otsustatud
tõmba see nool välja, et saaksin lahingusse tagasi minna! Aga sina, Athena, anna mulle jõudu, et saaksin tappa selle, kes mind haavas!" Sthenelos tõmbabki noole välja ja kuigi haavast jookseb vulinal verd, tormab Diomedes jälle lahingusse. Maapind on verest punane ja langenutega kaetud. Kaks Priamose poega, Chromios ja Echemnon, kes sõidavad ühes ja samas vankris, satuvad raevunud Diomedese teele ette. See kisub nad kaarikult maha, tapab nad ja riisub neilt turvised. Siis kutsub dardanite juht ja Aphrodite poeg Aineias Pandarose enda juurde. ,,Pandaros!" hüüab ta. ,,Peame Diomedese peatama. Roni minu vankrile ja läki!" Pandaros tuleb joostes: ,,Ma juba haavasin seda mõrtsukat!" teatab ta. ,,Nüüd aga tapan ta! Lähme! Sina, Aineias, juhi vankrit, mina võtan oda!" mehed sõidavad raevukalt läbi lahinguvälja, suundudes otse Diomedese poole. Sthenelos märkab neid. ,,Diomedes," hüüab ta, ,,tagane
valitsemisaasta, mil vein villiti. Suurim aastaarv on 9., mis samuti kinnitab oletusi, et Tutanhamon siis suri. Tutanhamoni muumial pole mingeid märke sellest, millesse ta suri, aga kindlasti ei surnud ta tiisikusse, nagu varem arvati. Lahkamine ja röntgenülesvõtted tõid nähtavale koljuõõne ülaosas oleva väikese luuprao. See võis olla löögi tagalärg, kuid võimatu on öelda, kas tegemist oli mõrtsuka hoobiga või õnnetusega, näiteks kaarikult kukkumisega. Surma tegelik põhjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mõistatamine vaarao varajase surma ümber ülearune. Seni oli surma põhjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat või tuberkuloosi. Nagu kõik vaaraod, nii sai ka Tutanhamon hauda kaasa lilli. Vaaraode haudade lillekaunistus koosnes aga üpris haruldastest taimedest. Leitud on näiteks metsikut sellerit (Apium graveolens), mille lehtedest punuti pärgi.
annaabi.ee 
