Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes M Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. A A T E A D U S Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. M karlingud A A T E A D U S Kurud on mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul M kurud A A T E
m/km ja see väheneb alamjooksu suunas, kus gradient vo. ainult mõni cm/km. Jõgede pikiprofiilid- Ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Jõgikonnad, valglad-Igal jõel on oma veekogumisala e valgla mida nimetatakse jõgikonnaks. Valglateks võivad olla kraavid, ojad, väikesed jõekesed, allikad vms, mis kõik üheks suureks jõeks kokku jooksevad. Kaarid e. orvandid on järsuveerelised süvendid mäeahelike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel. Kaaride vahele jäävad teravad mäetipud karlingud. Karst- nim põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Katabaatiline tuul- külma õhumassi liikudes läbi kurusid ja orgusid tekitavad külmi, kuivi puhangulisi tuuli. Kiirgamisvõime- kiirguse (energia) hulk, mida annab ära keha 1 pindalaühik 1 ajaühiku vältel.
ning Ida-Antarktika liustikud isegi üle 1 km Mäestikke kujundavad välisjõud: Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef) Liustike poolt kujundatud kulutuspinnavormid mäestikes: kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel
Fluvioglatsiaalne delta: On setteliselt koostiselt väga sarnane sandurile. Jääjõgede poolt kantud setted on settinud jääjärves. Mäestikujäätumine Liustikud - ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole: kaariliustikud (nõgudes), oruliustikud (orgudes). Mäestikes jää- ja lumetegevus seotud enamasti negatiivsete reljeefivormidega. Kaarid e. orvandid nisitaolised järskude veerudega süvendid. Moldjas põhi kaldu avatud esiserva suunas. Vanade kaaride vahel teravad tipud karlingud. Ruhiorud e. troogid U-kujulised tasase põhjaga järsuveerulised moldorud, mida liustik on erodeerunud sälkorgudest. Tsirkusorud suured järsunõlvalised orulaiendid troogide lähetel. Firni ja liustikujää kogunemisala, kust väljuvad oruliustikud. Liustikud ulatuvad jääkeeltena lumepiirist allapoole. Igikelts - maakoore ülemiste kihtide jäätumine. Jää on liikumatu (vastupidi liustikujääle)
annaabi.ee 
