Kasutatakse metallurgias Kaarlahendus tekib sõltuvalt kontaktmaterjalist ja pingest umbes 1 amprist suurema voolu korral.Pingelang kaarevahemikus on 10-20 V,voolutihedus väga suur-kuni 1kA/mm2 või isegi suurem. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Kaarlahenduse tekkimise on vajalik süttimisping Us .Voolu suurenemisel kaare pingelang väheneb.See tähendab,et kaarevahemiku takistus väheneb kiiremini kui kasvab vool.Igale voolu väärtusele mingil ajahetkel tekib tasakaal, mil ionisatsioon ja denionisatsioon on ühesuurused.Sel juhul kaarevahemiku takistus ja pingelang muutuvad konstantseks ega sõltu ajast.Igale voolu väärtusele vastab kindel pingelang.Niisugust olekut nimitatakse staatiliseks.Seda iseloomustab staatiline pinge-voolu-tunnusjoon-kõver1. Sea käpp keevitatava pinna suhtes 70- kraadise nurga alla ja vajuta käpa lülitile. Tekib kaarlahendus.
· sula keevismetalli voolavus ning juhtivus, asendiomadused · räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus · õmbluse juure läbikeevitusvõime Kaaretüübid MIG/MAG keevitusel Siirdemehhanism määrab läbisulatuse, tootlikkuse, õmbluse kuju, kvaliteedi ja sõltub keevituskaare pingest ning voolutugevusest. Lühiskaars: väiksematle keevitusvooludel ja madalamal kaarepingel U< 15...20V, esineb lühisega siire. Sula elektroodimetalli tilk lühistab kaarevahemiku, mille tulemusel elektromagnetiliste (Pinch´i jõud) ja pindpinevusjõudude toimel eraldub traadi otsast metallitilk. Protsess kordub ning lühiste arv on 30...200 korda minutis. Iseloomulik on väike keevitusenergia. Kasutatakse õhukese lehtmetalli või mitmekihiliste õmbluste juure ehk põhjaläbimi keevitamiseks. Pihustuskaar: suurematel keevitusvooludel ja kaarepingetel U = 28...50V või argoonipõhiste segugaaside kasutamisel esineb peentilksiire ilma keevituskaare lühiseta
· Rippisolaatorid taldrikisolaatoritest kett 39. Millised on alajaama põhiosad? Millist tüüpi alajaamu tead? · Alajaamad koosnevad enamasti trafost ja kahest jaotlast: · ülempingejaotla · trafo · alampingejaotla · kompleksalajaam, postalajaam, 40. Mis on alajaamas lülitite ülesanne ning millised lüliteid tead? · Eesmärgiks elektrikaare kustutamine kaare jahutamise, deformeerimise või kaarevahemiku deioniseerimisega · Lahklülitid, koormuslülitid, võimsuslülitid 41. Mille poolest erinevad lahklülitid ja võimsuslülititest? Nimeta mõni võimsuslüliti tüüp. · Lahklülitid käsiajamiga lülitid kaitselahutusvahemiku loomiseks ahelas; on võimelised lülitama sisse ja välja vaid vooluta ahelaid. · Võimsuslülitid ahela väljalülitamiseks kõigi võimalike voolude korras,varustatud kustutuskambriga ning automaatikaga
2. Kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga Terminid argoon heelium kaitsegaasis keevitamine sulava elektroodiga süsihappegaas Pea meeles Soojusallikaks on elektrikaar. Sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas keevitamine (TIG -keevitus) Mittesulava elektroodiga keevitamisel juhitakse kaitsegaas (argoon või heelium) keevitustsooni läbi gaasidüüsi, kaar põleb volframelektroodi ja keevitatava metalli vahel. Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest.
Väike tilk siire põhimetalli. Kasutatakse asendis PG (Ü-A) NB! Ei tohi keevitada torude põkkõmblusi Happelis-rutiil (RA) Aluselise kattega e. aluselised elektroodid (B). Kate koosneb põhiliselt CaCO3 ja CaF2. Esimene komponent tagab kaare hea gaasikaitse. Aluselise räbu desoksüdeerivad omadused on head ja keevismetall on metallurgiliselt puhas. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga (DC+). Elektroodimetall siirdub keevismetalli jämedate tilkadena, mis lühistavad kaarevahemiku, väheneb kaare võimsus ja energiavoog õmblusse. Seetõttu nimetatakse elektroode ,,külmalt" keevitatavateks. Keevismetall sisaldab vähe hapnikku, mistõttu keevismetalli suurema pindpinevuse tõttu on pindõmblused kumeramad sobivad paremini asendi-keevituseks. Keevismetallil on järgmised head keevismetallurgilised omadused: - madal vesinikusisaldus väheneb külmpragude e. vesinikpragude tekkimise oht, - hea löögisitkus miinustemperatuuridel.
annaabi.ee 
