vähem detaile suudame eristada. Meie nägemisteravus (pisikeste detailide eraldusvõime) on piiratud võrkkesta ehitusega. Me ei suuda eristada detaile, mille kujutisete vahekaugus on nägemisnärvide vahekaugusest väiksem. Nägemisteravusest saab iseloomustada silma minimaalse vaatenurgaga. Selleks nimetatakse vähimat vaatenurka, mille korral vaadatuna kaks punkti näivad veel lahusolevaina. Tavaliselt on inimese minimaalne vaatenurk umbes üks kaareminut. Teoreetilised alused l s Silma minimaalset vaatenurka saab määratalihtsate vahenditega. Paberilehele joonistatakse kaks musta ristkülikut nii, et nendevahele jääks 1 2 mm laiune vahe (pilu). Paber kinnitatakse silmade kõrgusele seinale ja vaatleja eemaldub sellest nii kaugele, et ristkülikud näiksid talle üheks kokkusulanuna
aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi - nn. sünoodilise aasta - suur pikkus (584 päeva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad
Arvatavasti nimetati planeeti nii sellepärast, et ta oli heledaim antiikrahvaste poolt tuntud planeet. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas peale Päikese ja Kuu. Veenuse orbiit on 108,200,000 km (0.72 AU) Päikesest, diameeter on 12,103.6 km ning mass on 4.869e24 kg. Veenus Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Veenus paistab alati sirbikujulisena, ning taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71- 72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h
km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele -- pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur (47°), ei sega Päike tema vaatlemist. Aga vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk -- 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine
km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. (4) Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele - pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest. Et Veenuse suurim eemaldumine on küllalt suur (47°), ei sega Päike tema vaatlemist. Aga vaatlusi tuleb hoolikalt planeerida, sest maksimaalsete elongatsioonide vaheline periood (nn. sünoodiline aasta) on väga pikk - 584 päeva e. 1,6 aastat. Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus
km), Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline; pöörleb Veenus väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiidi tasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Teleskoobis paistab Veenus küllalt suur (läbimõõt kuni üks kaareminut) ja väga hele (pind, täpsemalt pilved peegeldavad tagasi 77% pealelangevast valgusest). Et Veenuse nurkkaugus elongatsioonis on küllalt suur (47°), ei sega päike tema vaatlemist; küll häirib vaatluste planeerimist elongatsioonide vahelise perioodi -- nn. sünoodilise aasta -- suur pikkus (584 päeva e. 1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus
d) Bipolaarsed rakud e) Ganglionirakud, mille jätked moodustavad nägemisnärvi Nägemisnärvi reetinast väljumise koht on pimetähn, kuna seal puuduvad sensorid ja valgustundlikkus. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägemisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti millelt lähtuvate kiirte nurk on 60 kaarsekundit s.o 1 kaareminut. Retseptiivseks väljaks on see võrkkesta ala, mille ärritamine valgusega põhjustab ganglionirakkudelt lähtuva impulsatsiooni tõusu või languse. Ganglioniraku retseptiivsed väljad on sõõrjad, nendel on tsentrum ja perifeeria. Valgusele reageerimise järgi on neid kahte tüüpi: 1) Retseptiivväljad, mille tsentrumi ärritamine valgusega põhjustab sealt lähtuvate impulsside sageduse tõusu, samal ajal perifeeriast välja saadetud impulsside arv väheneb.
pupill laieneb. Pupilli suhtes radiaalse paigutusega silmaava laiendajalihast innerveerib sümpaatikus. Silmaava laiendaja kontraktsioonil pupill laieneb ja seda nimetatakse müdriaasiks. Nägemismeele iseloomustamiseks mõõdetakse nägmisteravust ning nägemis- ja vaatevälja suurust. Nägemisteravuse määrab väikseim kahe punkti vaheline kaugus, mida silm on võimeline eristama. Normaalne silm eristab kaht punkti, millelt lähtuvate kiirte vaheline nurk on 60 kaaresekundit s.o 1 kaareminut. Nägemis- ja vaatevälja suurust määratakse perimeetri abil. Nägemisväli on fikseeritud pea ja pilgu korral nähtav ruumi osa. Vaateväli on fikseeritud pea korral nähtav ruumiosa, silm võib sel puhul liikuda. Silma refraktsioonianomaaliad: kui silma optiline süsteem on normaalne, nimetatakse seda emmentroopiaks. Sel puhul tekib võrkkestal lõpmata kaudel olevatest esemetest terav kujutis. Kui silmamuna läbimõõt on
annaabi.ee 
