Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades.
Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades.
Eestis kasutatakse 80% kaarte sularaha väljavõtmiseks ja 20% makseteks. Soodustamaks sularaha ehk reaalse raha hoidmist pangas, mida pank saab kasutada omades huvides. Sularahaautomaatidest on võimalik võtta igal ajal sularaha, kui selleks vajadus tekkib. Pakutakse rahvusvahelisi kui ka siseturule mõeldud kaarte. Suurem osa (tehingute arvult) sularahata maksetest teostatakse kas interneti teel, telepanga kaudu või otsekorraldustena (maksekorraldused) või kaardimaksetena. Pangakaarte on kahesuguseid: 1. Automaatkaardid-sularaha võtmiseks sularahaautomaatidest ja saldo kontrollimiseks. 2. Maksekaart- saab tasuda kauplustes, teeninduspunktides, sularahata arveldusteks. Maksekaardid jagunevad: a) deebetkaart- tasuda saab kliendi kontol oleva rahaga. N: Statoilis kasutatavad magnetkaardid on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses. b) krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen,
Eestis kasutatakse 80% kaarte sularaha väljavõtmiseks ja 20% makseteks. Soodustamaks sularaha ehk reaalse raha hoidmist pangas, mida pank saab kasutada omades huvides. Sularahaautomaatidest on võimalik võtta igal ajal sularaha, kui selleks vajadus tekkib. Pakutakse rahvusvahelisi kui ka siseturule mõeldud kaarte. Suurem osa (tehingute arvult) sularahata maksetest teostatakse kas interneti teel, telepanga kaudu või otsekorraldustena (maksekorraldused) või kaardimaksetena. Pangakaarte on kahesuguseid: 1. Automaatkaardid- sularaha võtmiseks sularahaautomaatidest ja saldo kontrollimiseks. 2. Maksekaart- saab tasuda kauplustes, teeninduspunktides, sularahata arveldusteks. Maksekaardid jagunevad: a) deebetkaart- tasuda saab kliendi kontol oleva rahaga. N: Statoilis kasutatavad magnetkaardid on ka deebetkaardid, tasuda saab ettemakse ulatuses. b) Krediitkaart- Kliendile võimaldatakse panga poolt krediiti, mis on sisuliselt protsendita laen,
annaabi.ee 
