Need sündmused on hästi teada. Neli lennukikaaperdajate meeskonda hõivasid USA pinnal reisilennukid ja lennutasid nad tähtsate sihtmärkide pihta, hävitades täielikult Maailma Kaubanduskeskuse New Yorgis ja purustades osaliselt Pentagoni. Kokku sai surma 3000 inimest. Kuigi seda on väga raske tunnistada, pääsesid Ameerika Ühendriigid tolle päeval kergemini kui neil oli õigust loota. Algne terroristide plaan nägi ette suurema arvu, võib-olla isegi kümne, reisilennuki kaaperdamist, ja kui ühe lennuki missioon ei oleks nurjunud, siis oleks võidud rünnata veel üht olulist sihtmärki, kas Valget Maja või mõnda tuumajaama. Mõlemal juhul oleks selline sümboolne hävitusaktsioon möödapääsmatult kahjustanud riigi mainet kogu maailmas, rääkimata veel sadade või tuhandete inimeste surmast. Selle katastroofi hoidis ära lennu nr 93 reisijate kangelaslik käitumine, mille tõttu lennuk kukkus alla oma sihtmärgist kaugel.
mis pidi suurendama toetust terroristide eesmärkidele. Kolonialismivastase terrorilaine käigus muutus tavaliseks koloniaalvõimude vastu võitlevate terroristide nimetamine vabadusvõitlejateks.2 Uusvasakpoolse terrori esilekerkimine oli tugevasti mõjutatud Vietnami sõjast. Kolmanda laine terroristide sihtmärkide valik meenutas suures osas anarhistide oma: taas kord rakendati väljapaistvate ühiskonnategelaste ja riigipeade suhtes vägivalda. Kolmanda terrorilaine ajal pandi toime ca 700 kaaperdamist, 1968.1982. a toimus 409 pantvangivõtmist (951 pant- vangiga) ning tapeti Hispaania ja Jordaania peaministrid, Itaalia endine peaminister Aldo Moro jt. Siiski oli erinevus anarhistide ja uusvasakpoolsete terroristide eesmärkide vahel suur. Kui anarhistid taotlesid ülestõusu ja teostasid terroriakte lootuses kutsuda esile riigi ebaproportsionaalset reageeringut, siis uusvasakpoolsed terroristid peamiselt ,,karistasid" oma ohvreid mitmesugustel põhjustel
destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu. 2.2 Iseloomulikud tunnused · Terroriakti olemus. Terrorism hõlmab endas kuritegelikke, ebaseaduslikke, poliitiliselt õõnestavaid ja anarhistlikke akte piraatlust, õhusõiduki kaaperdamist, pantvangide võtmist ja muid poliitilist laadi õigusrikkumisi. Tavalisemateks terroriakti läbiviimise meetoditeks on vägivallaga ähvardamine/selle kasutamine, muuhulgas inimrööv, pantvangide võtmine ning üksik- ja massimõrv. · Toimepanijad. Toimepanijateks võivad olla nii riigid, üksikisikud kui ka rühmitused. · Eesmärgid. Riikliku toetusega terrorismi eesmärgiks on sageli poliitilise võimu geograafiline laiendamine
lend 11, mis suundub Californiasse Los Angeles´i. Kell 8:24 teeb lennuk 100 kraadise pöörde ning võtab suuna New Yorgi poole. Täpselt 8:46 toimub kokkupõrge Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO World Trade Organisation) põhjapoolse torniga, mille tagajärjel torn variseb mõned tunnid hiljem kokku. See pole kajuks kõik. 8:14 väljub Bostonist veel üks lennuk, suunaks Los Angeles. Selle pardal on lisaks Marwan al-Shehhi veel 4 terroristi ja 65 reisijat. Peale lennuki kaaperdamist võetakse uus kurss ning täpselt 9:03 tabab lennuk WTO teist, lõunapoolset torni. Kokkupõrke tagajärjel variseb torn kokku ning paljud inimesed jäävad lõksu. Lend 77 sai alguse Washingtonist, samuti 5 terroristi pardal. Ning olles võtnud uue kursi, põrutas lennuk 9:37 Pentagoni läänepoolsessse tiiba. Viimane, lend number 93 oli terroristidele juba läbikukkumine. Nimelt plaaniti lennukiga rünnata arvatavasti kas Valget Maja või USA Kongressi. Õnneks olid reisijad kuulnud
annaabi.ee 
