Ka vali muusika häirib neid," edastab Tskonija oma tähelepanekud. KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Meil elavad kaanid veekogudes, kuid niiske kliimaga troopikas elavad mõned kaanid ka maismaal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kolm tugevat poolkuukujulist lõuga. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile. Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid
KAANID Kaanid (Hirudinea) on rõngusside hõimkonda kuuluvad loomad. Nad võivad elada mage-, merevees ja maal. Maailmas elab umbes 400 liiki kaane. Kaanide iseloomulikuks tunnuseks on keha ees- ja tagaosas olev iminapp, millega nad kinnituvad substraadile.Kaanidel on 33 kehalüli ja hästi arenenud lihastik. Kaanid toituvad peamiselt väikestest selgrootutest, mõnikord langeb nende saagiks suuremaid selgrootuid, näiteks vihmasussid. Kaanidele on iseloomulik ka teiste loomade verest toitumine. Kõige sagedamini imevad nad verd kaladelt ja kahepaiksetelt harvem veekogu kaldale tulnud suurematest loomadest. Saaklooma kehale eritavad nad vere hüübimisvastast ensüümi hirudiini. Eestis elavatest kaanidest on levinumad hobukaan (Haemopis sanguisuga), pisikaan (Helobdella stagnalis),kalakaan (Piscicola (Ichthyobdella) geometra) ja lamekaan (Glossiphonia complanata). Eestis leidub vaid üks verdimev kaan apteegikaan (Hirudo
Rakkudevahelistes õõntes on vedelik, millel pole küll kindlat liikumissuunda, kuid selle ülesanne on sarnane kõrgemate organismide verega. Imiusside närvisüsteemi moodustavad neelutänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. Sarnaselt paelussidele, on ka imiussid liitsugulised. Kaanid Maailmas tuntakse ligikaudu 400 liiki kaane. Kaanidel on lapik keha, mis on sarnaselt teiste rõngussidega tugevasti lülistunud. Keha on neil 1-20 sentimeetrit pikk. Kaanidele on eriti iseloomulik tugev lihastik. See aitab kaanidel ennast pikaks venitada ja siis jälle kokku tõmmata. Selliste kokkutõmbumiste abil kaanid liiguvadki. Kaanidel on kaks iminappa - keha eesotsas paikneva iminapa põhjas asub suu, teine iminapp asub keha tagaosas. Kaanid toituvad väikestest selgrootutest, kelle nad kergesti alla neelavad, ning ka suurematest selgrootutest, näiteks vihmaussidest, kelle tükeldamiseks kasutavad nad lubihammastega varustatud suuaparaati. Kaanid
Mõlemasoolised, munemisel eritab vöö kookoni, millest uss tagurpidi väljub, jättes kookonisse mune ja partneri seemet. Seeme säilitatakse seemnehoidlas. Areng otsene. 33. Väheharjasussid - harjased 4 kimbuna alates II lülist või puuduvad, tsöloom, parafüleetiline rühm( neist põlvnevad kaanid). Kehaseina epiteeli paksend-vöö. Kaanid Paarituvad, munevad kookonisse. Suguavad paaritud. Neil puuduvad harjased ning kehalülisid pole väljaspoolt näha. Kaanidele on iseloomulik iminapp 34. Loomariigi suurimaid hõimkondi, 50 000 liiki. Enamasti meres, palju ka magevees, maal.Limane kehapind, paaritu lihaseline jalg. Lubjast ja sarcainest koda, mida vooderdab ja eritab mantel. Mantliõõnes lõpused. Lülistumata, lahtine vereringe, süda, närvirõngas 4 närvitüve, võivad olla kombitsad, silmd. Ühe või mõlemasoolised, sugurakke väljastavad neerud, vastne algul trohhofoor, hiljem purjukvastne e. veeliger. Mage ja maismaavormidel
annaabi.ee 
