Kaubandusvalitsusele kuulunud Aardla puu- ja köögiviljabaasist mahtuvusega 3600 tonni, 13 aedviljakauplust ja kiosk. Tehasele anti ka kohustuslik jae- ja hulgikaubanduse ning toorjuurvilja töötlemise plaanid. 1993. aastal asutati AS Salvest 8 juriidilise ja 42 eraisiku poolt. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. Salvesti tooted Supid Lõunatoidud Kapsad Kastmed Majonees Salatid Kurgid PÕNN Meie Mari moosid Mahlakas 3MIN Tooted suurtarbijale Salvest toetab Klubi Tartu Maraton MTÜ Spordiklubi DUO Eesti Judoliit Kööstöö- ja toetusprojektid: SA Maarja Küla Tartu Suusaklubi Volleklubi 2016 Spordiklubi Kõrve Ring Tartu Kalevi Veemotoklubi
peeneks nagu kapsad, soolata ja oodata kuni ilmub mahl. Panna ümber ettevalmistatud nõusse kihtidena koos tervete kurkidega, vahele panna maitserohelist ja mädarõigast. Alumine ja pealmine kiht peab olema peenestatud kurgid (paksu kihina). Hoida külmas kohas. 10 kg kurkide kohta võtta 400 g soola. * Marineeritud kurgid. 1. Kaaned ja purgid steriliseerida. Purgi põhja panna vürtsid, purk täita kurkidega, valada kolmel korral peale keev marinaad, viimase korra ajal kaanetada purgid kinni, keerata purk ümber ja jahutada. 3-liitrisele purgile kulub: 1 spl äädikhapet (või 3 spl söögiäädikat), 3 spl jämedat soola, 3 spl suhkrut (väikse kuhjaga), 1 küüslauguküün, mädarõigast (1 leht või 3-5 cm juurikat), 2-3 mustsõstralehte, 3-4 kirsilehte. 2. Kurgid panna tihedalt purki, igasse purki panna 1-3 küüslauguküünt, 1-2 peenestatud sibulat, tükike mädarõigast, tillioks. Valada peale keev marinaad.
Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. (Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977) Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. ( Mäemets A. Eesti järved ja nende kaitse, Tln, 1977)
kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. 2 Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide
kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas,
järvedele. Seda näitab juba seegi, et järve kaldad hakkavad tasapisi veetaimedega kinni kasvama. Reostust võivad põhjustada ümberkaudsed tööstusettevõtted, järvel kihutavad mootorsõidukid. Kuid ega Vagula reostus ei ole veel väga suur. Seda näitab kas või järve kalade liigirikkus. Võhandu jõgi on 162 km pikk, Eesti pikim jõgi. Veelang on 40 m, mis teeb Võhandu jõe kiirevooluliseks jõeks, mida käredamadki pakased ei suuda kaanetada. Võhandu jõe reostus võrreldes Eesti teiste suuremate jõgedega on keskmine. Orgaaniliste ainete sisaldus on aastatega natukene vähenenud, selle suurus on praegu umbes 2,1 mg/l (milligrammi liitri vee kohta). Lämmastiku sisaldus Võhandu jões koos Pärnu jõega on väikseim - 1,5 mg/l. Fosfori hulk aga on 0,08 mg/l, üks suuremaid. MIKS PEAME KAITSMA VETT? Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide
moodsamat Lubeca horisontaal-rotatsioonautoklaavi konservide steriliseerimisprotsessi kaasajastamiseks. Soomest õnnestus laenata "poolpidune" "twist-off" tüüpi klaastaara kaanetamisautomaat, kohapeal valmistati kaks uut lõikurit. 1996. aastal moodustati AS Salvest Tartu Konservitehas. Sama aasta suvel õnnestus tänu sõprussidemetele osta Soomest väga soodsatel tingimustel praktiliselt uus kaanetaja, mille abil saab kaanetada mitmesuguse mahuga "twist-off" tüüpi klaaspurke. 2000. aastal sai uueks ärinimeks AS Salvest. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat.( http://www.salvest.ee/salvesti- ajalugu) 2.1 Ettevõtte tutvustus
annaabi.ee 
