Aeglane viinamäetigu hõlvab Eestit kiiresti (11) 03.09.2008 00:01 Martin Pau, Tartu Postimees 1937. aastal trükitud «Eesti entsüklopeedia» kaheksas köide ütleb, et Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis. Kui viinamäetigu end teekonnal sirutab, küünib tema pikkus poole vaksani. Optiline pete sel fotol kõneleb pigem teo kahjuks, sest limune paikneb telefonist kaugemal. Foto: Martin Pau 1998. aasta entsüklopeedia räägib sest loomast kui peamiselt Lääne-Eesti ja Saaremaa asustajast. Eesti maismaatigude seires osalev bioloog Annelie Ehlvest nendib, et väga põhjalikku viinamäeteo kaardistamist pole Eestis tehtud, mistõttu on kindlasti paljud asurkonnad bioloogidele teadmata. Viinamäeteo Eestimaale jõudmise aeg pole teada. Entsüklopeediagi sedastab vaid kaunis ähmaselt, et «neid on ilmselt mungad sisse toonud». Millise k...
174. kuusk lihakas käbi "kadakamari" e. marikäbi kadaka emaskäbi soomused muutuvad lihakaks 175. jugapuu seemet ümbritse lihakas seemnerüü e. arill jugapuul korralikke emaskäbisid pole 176. AVAVILI SULGVILI on vili, mis seemnete valmides ei avane ja kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest
. 8 2. ELURÜTM 2.1. Talvitumine Viinamäetigude talveuni kestab septembrist-oktoobrist kuni märtsi lõpuni; kogu ülejäänud aja on nad elutegevuselt aktiivsed. Talveuneks kaevavad nad endale maa sisse augu, mille asukohaks valitakse pehmem pinnas. Keskmiselt on talvitumiseks tigude poolt valitud maa- ala pindalaks ainult 4m2. Lisaks kaevumisele, kasvatab ta endale koja ette lubjast kaane e. epifragma, sellest sissepoole eritab veel limast kaanekese. Aprilli alguses lahkuvad nad magamispaigast ja suunduvad paremate elutingimustega aladele, kus nad pesitsevad kuni järgmise talvitumiseni. Enamasti suundutakse talvituma samale väiksele maa-alale, kus seda tehti varem. Uurimused näitavad, et aastast aastasse korduvad tigudel kindlad tegevused ühel ja samal ajal ühes kindlas kohas[7]. Temperatuuril alla 0 on talve üleelamiseks kaks alternatiivset strateegiat: külmumise vältimine ja külmumisele vastupidavus
Kores mulla jämedad osad. 71 Kroonineel koht, kus liitlehise õiekrooni alumine, putkjas osa läheb üle ülemiseks, laienevaks osaks e. serviseks. Krooniputk kroonlehtede alumine kokkukasvanud osa. Kroonleht õiekatte seesmise ringi leht (värvuselt mitmesugune). Kupar kahest või mitmest viljalehest tekkinud ühe- või mitmepesaline kuivvili, mis avaneb hammaste või kaanekese moodustumise teel või pakatades. (joonis III, 11). Kupjas kupu kujuline õis nt. mustikal. Kõdu orgaaniliste, peamiselt taimede jäänuste biokeemilise ja mikrobioloogilise muundumise saadus nt. lehekõdu, kõduturvas. Metsakõdu on varisest moodustunud pindmine orgaaniline kiht. Metsakõdu horisont sisaldab lagunenud taimejäänuseid, taimejuuri, vetikaid, seeni, baktereid, seemneid, selgrootuid ja nende elutegevuse saadusi ning mineraalosi.
annaabi.ee 
