Päikesesüsteem on 5.6 miljardi aasta vanune Maa tüüpi planeedid: Merkuur, Veenus, Earth, Marss On tahked ja kivine. (Koosneb kivimitest ja metallist.) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub ookeanidesse, polaaraladele, kõrbetesse ja teistesse asustamata piirkondadesse või jäävad langemisel lihtsalt märkamatuks. Eestis on registreeritud nelja kivimeteoriidi (Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tännasilma) ja ühe tektiidi (Iigaste) langemine ning üks raudmeteoriidi leid (Kaali). Meteoriitidele antakse tavaliselt langemise või leidmise paiga lähedal oleva asula või talu nimi. Kivimeteoriidid sarnanevad maapealsete kividega ja on tavaliselt tumeda, enamasti hallikas- kuni punakasmusta pinnaga, kuid nende värske murdepind võib olla hele- või tumehall, harva isegi valkjas. Peeneteralises põhimassis esineb rohkearvuliselt hõbedaselt läikivaid, tumedaid,
Löögijäljest radiaalselt hargnenud lõhed ei jäta kahtlust selle üle 12 000 aasta tagasi tekkinud lohukese meteoriitses tekkes. Meteoriidi enda aga kandis pealetunginud jää, mis poleeris paelava ja lihvis ka löögijälje lõunaserva, edasi lõuna poole. Eesti territooriumile nimetamisväärseid jälgi jätmata langenud meteoriidid 1821.a. Jõgeva lähedal Kaiaveres langenud kivimeteoriidist jõudsid Tartusse vaid kuuldused ja ilmus sõnum kohalikus ajalehes; 1855.a. Kaande kivimeteoriidisadu Saaremaal; 1856.a. Ligastesse langenud omapärane klaasjas kivimeteoriit Valga maakonnas; 1863.a. Pilistvere meteoriidisadu lisas rohkesti materjali nii Tartu Ülikooli meteoriidikollektsioonile kui ka vahetuseks; 1872.a. Tännassilma langenud kivimeteoriit Kasutatud kirjandus · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html · http://geoeducation.info/meteoriidikraatrid.php · http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/kaalikraater2.jpg · http://www
15.tolmukaitse 16.klamber koos puhvriga 17.tugilaager 18.roolikarp Roolivõimu pump 1.paisupaak 2. mõõtevarras 3. kolb-möödavooli klapp 4. pumba labad 5. võll 6. rihmaratas Iga laba imeb nendesse sisenditesse õli. Süvenditest väljudes suruvad labad kõrge rõhu all surve ruumi,mis on ühendatud juhtpea kõrgrõhu toruga. Kolbmöödavooluklapi ehitus: 1. kolbmöödavooluklapp 2. gaas 3.drossel 4.õli väljumis ava kõrgrõhu torusse 5. kuul kaitse klapp 6. peale vool Pumba tagumisse kaande on mahutatud kolbmöödavoolu klapp. Möödavooluklapp on ühenduses pumba surve ruumiga. Mootori väntvõlli pöörlemise suurenemisega toimub otstel rõhkude vahe. Sest suurema õlikoguse andmisega,võimendi süsteemis suureneb rõhkude vahe,pumba surumis surve ja kõrgrõhu torus, sest need on omavahel ühendatud. Kui võimendisse antav õhukogus on liiga suur, nihkub kolbklapp paremale,surub kokku vedru ja ühendab surveruumis minirõhuga. Möödavooluklapi sees olev kaitseklapp
2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel. 3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad. Tööpõhimõtte järgi-leektorukatel-põhiliseks elemendiks on silindri kujuline kere. Katla kere on mõlemast otsast suletud kaantega esiotsa kaande on lõigatud ümargused avad, mis suletakse ustega, mille taga asuvad küttekolded. Koldes tekkinud kuumad gaasid tõusevad tulekambrise, teevad 180(kraadise)pöörde, ja suubuvad leektorudesse, mis asetsevad vahetult küttekolde kohal. Horisontaalsetest leektorudest väljuvad jahtunud gaasid ning väljuvad sealt läbi korstna atmosfääri.Leektorudes, mida ümbritseb vesi toimub soojuse ülekanne.
Ülemisele põhjale kinni – tatakse tikkpoltidega nookuripukid Katlakivi seisukorra kontrollimiseks on silindrikaas varustatud kas kontroll – luukide või kontrollkorkidga Mõnikord jahutussärk jaotatakse 2- ks kambriks: alumine ja ülemine; selle tulemusel suureneb jahutusvedeliku voolukiirus ja seega paraneb jahutus Jahutusvedelik juhitakse silindrisärgist silindripeasse läbi spetsiaalsete stussidest, millised asetsevad avades mis on puuritud silindrisärgi ja kaande ja on tihendatud kummi rõngastihendiga. Silindrikaaned valmistatakse valamise teel hallmalmit või alumiiniumist Kujult võivad silindrikaaned olla: neljakandilised kuuekandilised kaheksakandilised ümarad silindrikaaned kinnitatakse tikkpoltidega silindrisärgi külge. Väiksematel SPM kasutatakse plokkkaasi ( kõikide silindrite kaaned on valatud ühe detailina) Liitsilindrikaaned:
või lõppülekande võllil nuutühendusena ja nende vahel asuvatest survekettast, mille vastakuti asuvatesse süvenditesse on paigutatud viis kuuli. Vedrud tõmbavad survekettad kokku. Survekettaid pööratakse üksteise suhtes varraste abil eri suundades. Ketastes olevad süvendid on kaldpindadega ja süvendite kaldpinnad libisevad kuulidel kuulid lähevad süvendite madalamasse ossa ja suruvad kettad laiali. Selle tulemusena surutakse survekettad vastu koda ja kaande sisepinda. Toimub pidurdamine. Pidureid on kaks või kolm. Kolmas on tavaliselt seisupidurina kasutusel. Pidurit reguleeritakse varda sisse- ja väljakeeramise teel nii, et pedaali täiskäik oleks 80-100 mm jõuga 120N vajutades. Klotspidurid võivad paikneda nii ratastes kui ka eraldi trumlites tagasilla küljes. Viimasel juhul saavad pidurid ajami eraldi võllikutelt. Pidurimehhanism koosneb kahest hõõrdekatetega piurdiklotsist. Klotside vahel on vedrud.
annaabi.ee 
