Fotoefektil on kaks alaliiki sisefotoefekt ja välisfotoefekt. Sisefotoefektil lööb valgus elektroni lahti ainult aatomi küljest. Elektron jääb ainetüki sisemusse, kuid saab nüüd vabalt liikuda. Seevastu välisfotoefektil paiskuvad elektronid ainetükist üldse välja. Fotoefekti abil saab muuta valgusenergiat elektrienergiaks. Seadmeid, mis seda võimaldavad, nimetatakse fotoelementideks. Neid kasutatakse tänapäeval väga laialdaselt, näiteks kaamerates ja optilistes sensorites. Valguse toimest põhjustatud elektrijuhtivust nimetatakse fotojuhtivuseks, tekkinud voolu aga fotovooluks. Fotovoolu laengukandjaid (elektrone) nimetatakse fotoelektronideks. 5. Aatomi ehitus ja aatomite suurus Aatomiks (vanakreeka sõnast (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üks. Aatom koosneb positiivse
Täieliku peegeldumise korral ei toimu valguse murdumist kogu valgus peegeldub piirpinnalt. Langemisnurka, mille puhul valguskiire üleminekul optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse, murdumisnurk saab võrdseks 90° nimetatakse täieliku peegelumise piirnurgaks. Täielikult peegelduvad tagasi ainult need kiired, mis langevad keskkondade lahutuspinnale täieliku peegeldumise piirnurgast suuremate nurkade all. Läätsed ja valguse murdumine Prillides, kaamerates, pikksilmades ja mikroskoopides kasutatakse läätsi, et tekitada eseme suurendatud või vähendatud kujutist. Kõik läätsed töötavad põhimõttel, et kuigi valgus levib sirgjoonelistelt, läbib see klaasi aeglasemalt kui õhku. Kui valguskiir langeb klaasi pinnale mingi nurga all, siis jõuab osa kiirest klaasi pinnani varem ja aeglustub varem. Selle tagajärjel paindub valguskiir nii nagu kaldub ühele küljele auto, kui üks kumm lõhkeb, ja tema suund muutub
Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima
- vahetatavad objektiivid! - nii analoog- kui digikaamerad, - nii tavaformaat (35mm), digisensori formaat kui ka keskformaat SLRid on d) VIEW CAMERA - ehk PLAATKAAMERAD - kasutab laiformaati 2) Kaameraid jaotatakse ka formaadi järgi üldiselt NELJA(4) kategooriasse a) 35mm FORMAAT - kasutab filmi mõõtudes 24x36mm - SLR-kaamerates - hea hind, varustust on metsikult, käib ajaga kaasas, arendatud edasi kuni automaatikani - lihtsalt kaasaskantav ja vahetatav. hea suurus, paindlik - standardobjektiiv 50mm (lainurk 24mm, ülilainurk 20mm) 1|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - kiired säriajad, sest saab rohkem valgust, fookuskaugused on lühemad
kasutamist G1D klassi õpilaste seas. Android on operatsioonisüsteem nutiseadmetele, mida kasutatakse peamiselt nutitelefonides, käekellades, autodes, süle- ja tahvelarvutites, telerites, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Android on avatud lähtekoodiga mobiilne operatsioonisüsteem, mis põhineb Linux kernelil ja mida arendab Google. Android on peamiselt mõeldud kasutamiseks puuteekraaniga nutiseadetel, olenemata sellest kasutatakse ka seda mängukonsoolides, kaamerates ja arvutites. Android on enim kasutatud ja aastast 2013 ka enim müüdavam operatsioonisüsteem. Android on populaarne tehnoloogiafirmade seas, mis nõuavad terviklikku, odavat ja kohandatavat platvormi kõrgtehnoloogilistele seadetele. (1) 3 1.ANDROID AJALUGU 2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos
amatöörfotograafid. d. Mini formaadiline kasutatakse erahobiks. Fotokaamerad jaotatakse veel: panoraamkaamera (objektiiv liigub telje suhtes), allveekaamera (saab väga sugavale minna), veekindel kaamera (kuni 5m sügavusele) ja laiformaadiline kaamera (kaadri suurus on standarrne, kuid horisontaalselt laiem). 10 6. Fotofilmide formaadid Rullfilmi kaamerates kasutatakse 60, 35 ja 16mm laiust filmi. Kaadriformaadi järgi: suurformaat (90x120 ja rohkem) keskformaat (45x60; 60x60; 60x70; 60x90mm), väikeformaat (24x24; 28x28; 24x32; 24x36mm) poolformaat (18x24mm) pisiformaat (14x20; 13x17; 10x14mm) Jagunevad täis- ja poolkaadriks. Täiskaadriks kutsutakse vana filmikaadrit 36 x 25 mm ja sama suurt digifotoaparaadi sensorit. Selline on vaid vähestel peegelkaameratel. Enamikul on
annaabi.ee 
