Kiud väga peen, hallikas, pruunikas, must, harvem valge. Väga hea soojapidavus. Hästi värvitav. Väga tundlik keemilistele mõjutustele. Vanub lambavillast kergemini. Suur niiskusimavus. Väga kallis. Kasut. Vaid kvaliteettoodetes. PASHMINA Kašmiirkitse vill, mille peenusesks on 10-14 um. (sallid; ülikonna-ja mantliriided) LAAMAVILL (WL) Värvus: must, pruun, valge. Pole nii peen kui kaamelivill, kuid suhteliselt suure tõmbetugevusega. Parimad omadused: soojus, kergus ja tugevus. Kasut: rõivariie, tekstiiltoodete valmistamine – vaip, köis, müts, kott jms. KAAMELIVILL (WK) Värvus: helepruunist tumepruunini Väga head termostaatilised omadused. Tooteid peetakse termoreguleeritavateks (pole ei külm ega palav) Väga tundlik pleegitamisele. Kallim kui kõige kallim lambavillast toode. Tugevus sama nagu lambavillal. ALPACA (WP)
kindlustades seeläbi suurepärast mugavustunnet une ajal, omavad väga head ventilatsioonivõimet ning need eristuvad oma kõrgete puhtuse näitajate poolest. Suurepärased looduslikud omadused ja töötlemise kõrgtehnoloogiline protsess muudavad bambuskiudu tekstiiltööstuse üheks unikaalseks ja innovaatiliseks tooteks. Kaamelivill Kaamelivilla, mida saab kasutada tekstiilsel otstarbel saadakse kaksküürkaamelitelt, Üksküürkaamelilt saadav väga karm, lühike ja väikese tugevusega vill tekstiilsel otstarbel kasutamiseks ei sobi. Kvaliteetset kaamelivilla saadakse loomadelt, kes elavad soojas kliimas. Kammelivilla kogutakse kokku kevadel, kui see eraldub kiutupsudena. Varakevadel, karvaajamise ajal, mis kestab 6-8 nädalat, eraldub karv esimesena kaela piirkonnast, siis
Muudavad kiu kollakaks. 1 OMADUSED DZUUT LAMBAVILL ANGOORAKITS ANGOORAKÜÜL VISKOOS KAAMELIVILL IK 1. Hügieenilisus Hügieeniline Väga hügieeniline Suhteliselt Hügieeniline. hügieeniline. 2. Venivus Väike venivus. Hea venivus Venib lõpmatusse. Väga kerge kiud
väga pehme. See vill on 7 korda soojem kui lambavill ja sobib hästi beebide rõivaste ja talvise aluspesu valmistamiseks. Kudujatele meeldib angoora lõnga kohevus. Kuna ühelt küülikul saab villa väga vähe, siis tavaliselt segatakse seda teiste kiududega. 1.1.2 Alpakavill Alpakad on pärit Lõuna-Ameerikast ja on kaameli sugulased. Nad on väiksemad kui laamad, aga neid ei kasutata koormaloomadena vaid neid kasvatatakse vaid villa saamiseks 1.1.3 Kaamelivill Kaameli villana kasutatakse eriti pehmet ja peent aluskarva. Neid võib kasutada üksi või segada teiste peente kiududega, millest toodetakse rõivaid sportlastele. 5 1.1.4 Mohäärvill Angoorakitse vill või sellest villast lõng. Mohäärkiud on väga pikad, iseloomuliku läikega, värvuselt valge, vahel hallikas, pruunikas, harva must. Tunduvalt siledama ja libema pinnaga, kui lambavill
.50 mm) loodusliku siidi kiududest. Guanako Laama perekonda kuuluv loom Lama huanaco, elab Lõuna- Ameerika mägedes 2..3 tuh. Meetrit üle merepinna. Vill on väga peen, pikk ja tihe. Võib olla valge, punakaspruun, hall või must. Jakivill Jakilt (Bos grunnienes) saadavad villa- ja karvakiud. Pikakarvaline koduveis Kesk-Aasia kõrgmägedes. Vill on hall, punakas või pruun. Kaamelivill Kaamelilt (Camelus bactarianus)saadavad villa- ja karvakiud. Vill on peen ja pehme. Saadakse kahe küüruga kaamelilt, harvem ühe küüruga loomalt. Kaamelikarvu kasutatakse värvimata ja tihti segus lambavillaga, et lõng oleks odavam. Kasgora Uus-Meremaal ristatud angoora- ja kasmiirkitse ristandilt saadud vill. Kasmiirvill Kasmiiri kitselt (Capra hircus laniger) saadavad villa-ja karvakiud.
Kiud väga peenike. Tiibeti kitse vill- sarnane kasmiirvillale, kuid karmim ja läigib vähem. Kasutatakse puhtalt või segatult. Kaskoorkitsevill- võeti kasutusele kiunimetusena 1997. a. USAs ja Euroopa Liidus. Rahvusvaheline Villaorganisatsioon võttis nimetuse kasutusele 1988.a. Pikkuse ja läike poolest sarnane mohääriga, siidisuse ja pehmuse poolest aga kasmiiriga. Värvuselt valge või hallikas. Kaamellaste sugukonna loomade vill Kaamelivill(WK)- Saadakse kaksküürkaamlitelt, neid peetakse Loode- Hiinas ja Mongoolias. Kaamel annab segavilla, peent alusvilla ning karmimat pealisvilla. Laamavill(WL)- Kasutatakse Ecuadoris, Peruus, Boliivias, Tsiilis veoloomana. Laamasid on kahte liiki, ühed annavad kerget villa, millest valmistatakse rõivariiet. Teine raske vill mida kasutatakse vaipade, käite, kottide jm tootmiseks. Musta, pruuni või valget värvi. Kauni tuhmi läikega. Soe, kerge, tugev. Hooldatakse nii nagu kõiki
tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks. Villa keratiini makromolekul koosneb kindlas järjestuses ühinenud -aminohapetest, millest on enamlevinuid 18, mis erinevad R poolest. Vill on tekkinud polükondensatsioonireaktsioonil. Keratiini koostisse kuuluvad tähtsamad aminohapped on glutamiinhape, tsüsteiin, tsüstiin (tekib kahe tsüsteiini molekuli liitumisel) ja arginiin. Keratiini