mõistetel ülal ja all, sest "Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud!" III Periood (1883-1888) Koos teostega "Also sprach Zarathustra" (1883/85), "Jenseits von Gut und Böse" ja "Der Wille zur Macht" (1901 esmalt anti välja 1901.a. uurimustes) saavutab Nietzsche looming oma kõrgpunkti uue ajastu kuulutamisel. Kriitiline moment säilib, aga diagnoosile järgneb teraapia uute mõtete näol. Nietzsche ise väljendab seda vaimu muutumiste pildis: Alul muutub vaim kaameliks, mis kannab kannatlikult vana moraali koormat, siis lõviks ("mina tahan"), kes võitleb väärtuste (" sa pead") draakoni vastu võitleb. "Selleks, et luua endale vabadus ja öelda püha Ei ka kohustusele...selleks on vaja lõvi." Lõpuks muutub vaim lapseks, kes mängib loomise mängu. Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: Nihilism: "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine," Ülimad väärtused on kas, nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis
mõistetel ülal ja all, sest "Jumal on surnud! Jumal jääb surnuks! Ja meie oleme ta tapnud!" III Periood (1883-1888) Koos teostega "Also sprach Zarathustra" (1883/85), "Jenseits von Gut und Böse" ja "Der Wille zur Macht" (1901 esmalt anti välja 1901.a. uurimustes) saavutab Nietzsche looming oma kõrgpunkti uue ajastu kuulutamisel. Kriitiline moment säilib, aga diagnoosile järgneb teraapia uute mõtete näol. Nietzsche ise väljendab seda vaimu muutumiste pildis: Alul muutub vaim kaameliks, mis kannab kannatlikult vana moraali koormat, siis lõviks ("mina tahan"), kes võitleb väärtuste (" sa pead") draakoni vastu võitleb. "Selleks, et luua endale vabadus ja öelda püha Ei ka kohustusele...selleks on vaja lõvi." Lõpuks muutub vaim lapseks, kes mängib loomise mängu. Õhtumaise kultuuri diagnoosiks annab Nietzsche: Nihilism: "Radikaalne väärtuse, mõtte ja soovide eitamine," Ülimad väärtused on kas, nõrga kristliku mõtte ja filosoofia valede hooned, mis
valmistatud kangas. Vastupidavuselt keemiliste ainete toimele sarnaneb kaamelivill kitsevillaga, lambavillast on vähem vastupidavam. Tugevus on sama nagu lambavillal, kuid väiksem mohäärist. Laamavill Laama kuulub kaamellaste sugukonda ja elab kõrgel mägedes. Laamat kasvatatakse Lõuna-Ameerikas veoloomana ja teda kutsutakse Andide kaameliks. Laamavilla pügatakse 1-2 korda aastas, tavaliselt varakevadel. Laamavill koosneb nii jämedast, mitteelastsest ja läiketa pealiskiust kui ka peenest ja pehmest aluskiust. Laamavill on musta, pruuni või valget värvi. Värvipigment asetseb villakiu selgelt eristatavas südamikus. Laamavill ei ole nii peen kui
vendus. Kui igavene inimene usub igavesti igavest jumalat -- pange tähele: igavesti! -- miks siis igavene jumal ei või pisutki uskuda igavest inimest! Mis teie arvate, on see võimalik, et jumal usuks inimest?" ,,Teie olete ateist," kinnitas Voitinski, ,,olgu see teile öeldud südamlikus sõpruses. Teie olete halvem kui ateist: teie olete jumalateotaja." ,,Eksite, kallis sõber," ütles Slopasev. ,,Nimetage mind, milleks või kelleks tahate, nimetage mind või üheküüruga kaameliks, nimetage seaks, koeraks, kas või kirbuks kärnase koera pulstunud karvades, aga eksida ei tohi, muidu vaidlen kohe vastu, sest mina armastan tõtt üle kõige. Koledasti armastan ma tõtt. Tõe pärast ma räägingi, sest igav oleks inimesel elada, kui poleks ilmas tõtt. Eks ole nõnda?" ,,Nõnda, jumala eest nõnda!" kinnitas Voitinski. ,,Jumala enda pärast ma seda tõtt nii väga taga ajangi," seletas Slopasev edasi. ,,Sest mõelge