Kaalud seade keha massi mõõtmiseks, harilikult kehale mõjuva raskusjõu kaudu. Tavalisimad on kangkaalud. Nende abil võrreldakse mõõdetavat massi teadaoleva massiga kehade kaaluvihtide massiga. Võrdõlgseid kangkaale kasutatakse peamiselt laboratooriumites (analüüsikaal) ja apteekides (käsi ehk apteegikaal), varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10 detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu, osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid.
s 4 s m v m =141,7±2,3 ; usutavusega 0,95; suhtelised vead 1,6% 5 s Nagu näha, on katsetulemustena saadud sagedused küllaltki erinevad arvutuse teel saadutest. Siin võivad mängida rolli mitmed tegurid, nagu näiteks traadi omaduste muutumine aja jooksul, kaaluvihtide ebapiisavus traadi sirgestamisel või sagedusgeneraatori liiga pikk tööshoidmine. Nendele teguritele suuremat tähelepanu osutades võib seda meetodit kasutades siiski ligikaudselt leida traadi omavõnkesageduse.
7.Kaupmehe kirst Tallinna lahest Hobisukeldumisega tegelev mees leidis tänavu suvel Tallinna lahest umbes seitsme meetri sügavuselt 13. sajandi kaupmehe kirstu. Umbes meetri pikkuses kastis oli kokku üle 200 hõbemündi, mis Eesti Ajaloomuuseumi teaduri Ivar Leimuse määrangu kohaselt on pärit 13. sajandist. Lisaks leiti põhi ülespoole merepõhjas kivide vahel lebanud männipuust kirstust Läänemerel unikaalsed messingist kaalud, tinast rosetimärki kandvate kaaluvihtide komplekt arheoloog Maili Roio sõnul on tina säilimine arheoloogilises materjalis täiesti haruldane , nahast noatuped ja rihmajäänused, noapead jne. Maili Roio sõnul muudab merepõhjast päevavalgele toodud leiu unikaalseks selle terviklikkus ja ainukordsus ning see, et kõik esemed on hästi säilinud. 8. Pilte arheoloogilistest leidudest Kunstiakadeemia krundilt päevavalgele tulnud täring.
Selle silindri mass ongi rahvusvaheline massiühik 1 kg. Üsna suure täpsusega võib väita, et ühe liitri destilleeritud vee mass temperatuuril 15°C on 1 kg. Kui on teada massietalon, saab korraldada eelnevalt kirjeldatud katseid ja saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga. Kahel kehal võib olla ühesugune mass aga erinevad ruumalad. Näiteks 1 kg rauda ja 1 kg jääd. Järelikult füüsikaline suurus, mis on keha massi suhe keha ruumalasse, ei sõltu aine ruumalast ja on ainet iseloomustav suurus. Seda suurust nimetatakse tiheduseks ja tähistatakse tähega ρ ning arvutatakse valemiga ρ=m/V. Tiheduse mõõtühikuks on kgm3. Küsimused. 1. Kas keha mass muutub kui viia keha ühelt planeedilt teisele?
Üks korrus oli maa all. Maa-alune oli ladu, kelder. Maa peal elu ja kauplemisruumid. Leiti elumaju, poode, aitasid. Ühtegi kultushoonet (templit) ja valitseja paleed ei leitud. Arvatavasti olid need väljapool. 1000 erinevat pitsatiti allkirja eest. Kasutati mitmeid kirjamärke. Ei teata mis kellega oli tegemist, Jõukal järjel olev kultuur. Kanalisatsioon ja veevärk (veejuhtmed). Sillutiskividega kaetud tänavad Puuvilla kasutamine riided. Sitsiriie. Kümnendsüsteem: 1-9+0 Leiti kaaluvihtide komplekt, iga järgnev oli 10x suurem. Maailma esimesed malendid, täringud. 11 Kütteks kasutati sütt. Kultuur püsis 1000 aastat. 300a vältel kadus. Põhjuseks olid looduskatastroofid. Mis alles jäi hävitati aarialaste poolt u 1200 eKr. Aarialased võtsid kasutusele aaria keele, millest kujunes välja vanim kirjakeel sanskript. Alates sellest ajast on võimalik lugeda kirjakeele allikaid. Hakkasid
1 kilogramm (kg) - seesama kilogrammi etalon, mis vanastigi (plaatina ja iriidiumi sulamist silinder); 1 meeter - laserseade, mis määrab meetri valguse kiiruse c ja aja järgi. 1 m on pikkus, mille valgus läbib 1/c sekundiga, kusjuures c = 299792458 0 m/s. 1 sekund - elektromagnetvõnkumiste tekitamise ja vastuvõtmise seade; 1 kelvin - temperatuuri püsipunktide tekitamise seade; 1 amper - voolukaal (seade, kus kaht pooli läbiva voolu toimel tekkiva jõu suurus määratakse kaaluvihtide raskusjõu abil); 7 1 kandela - monokromaatse kiirguse allikas koos optilise süsteemi ja mõõteriistadega. Praktiliste mõõtmiste korral ei kasutata rahvusvahelisi etalone, vaid töömõõteriistu, mida kontrollitakse (taadeldakse) rahvuslike etalonide (või nende asendajatega). Rahvuslikke etalone võrreldakse regulaarselt rahvusvahelistega. Sellega tegeleb riiklik metroloogiateenistus.
annaabi.ee 
