(lühenemine) deformeeriva jõu mõjul. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõudu arvutada valemist: Fe=k*l F - elastsusjõud K keha jäikus l teepikkus 17. sajandil avastas selle inglise füüsik Robert Hooke ( 1635- 1703) ning tema järgi kutsutakse seda ka Hooke'i seaduseks Näide 1: Millised jõud mõjuvad laual seisvale raamatule? Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Teisiti öeldes: kui kehale avaldada mingit jõudu, näiteks tõmmet, survet, painet või väänet, siis keha deformeerub. Igasuguse deformatsiooni tulemusena tekib jõud, mis viib keha algolekusse tagasi. Seda jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Kui elastsusjõud saab võrdseks raskusjõuga, mis kehale mõjub, jääbki keha paigale. Seepärast raamat laual püsibki
suunaga. 3. LISA Gravitatsioonijõud ehk külgetõmbejõud. · Mida suurem on eseme mass ja mida väiksem on kahe eseme vaheline kaugus, seda tugevamini ta teist eset ligi tõmbab. · Maa külgetõmbejõudu nimetetakse raskusjõuks. · Gravitatsioonijõu mõju esemetele ongi eseme kaal, mida me tunneme. Elastsusjõud on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Joonis- Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Jõudu, mis tekib ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda ja on suunatud liikumisele vastupidiselt, nimetatakse hõõrdejõuks. Kasti liikumist mööda põrandat takistab kasti
Hooke'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) x: Fe = - k x . Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Võrdetegurit k nimetatakse jäikusteguriks. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Joonis - Vedru peale asetatud kaaluviht avaldab oma raskusjõuga vedrule mõju. Vedru elastsusjõud tasakaalustab seda jõudu. Hõõrdejõud Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline jõud, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõude on kolme liiki seisuhõõrdejõud, liugehõõrdejõud ja veerehõõrdejõud. Seisuhõõrdejõud
Piirhälvete alusel jaotatakse mõõtevahendid täpsusklassidesse. Mõõtepiirkond on mõõtesuuruse väärtuste hulk, mille korral näiduhälbed on eeldatavad etteantud piirides. Ja seal antakse täpsusklass kahe kaldkriipsuga eraldatud arvu kujul (e/f) . Konkreetsed MÕÕTEVAHENDID: Mõõt- mõõtevahend, füs. Suuruse ühikväärtuse või selle kordse reprodutseerimiseks. Võib olla nii ühe kui mitme väärtuseline. Lihtsaim üheväärtuseline on näiteks kaaluviht. Mitmeväärtuseline- joonlaud(kriipsmõõt) kõik mõõdud ei ole materiaalsed- kiirus, aeg. Mõõtemuundur- muudab ühe füs. Suuruse teiseks. väljastab sisendsuurusest kindlal viisil sõltuva väljundsuuruse Näiteks fotoelement, valgusenergiaks. Pool- elektromagnetvälja elektriks jne. Üks tähtsamaid muundureid on andur. Anduri põhieesmärk on muundada üks füüsikaline suurus teiseks, mida on parem mõõta, edastada, töödelda, või juhtimiseks kasutada.
23 0,0047 h 1hippikon 1staadion 1 plethron 1000m 3600s s Viga mõõtmisel Mõõtetulemus erineb mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest mingi vea võrra. Mõõtevea enamlevinud põhjused on: Etalonide ebatäpsus. Näiteks on kilogrammi etaloni prototüüp aja jooksul 50 µg kergemaks muutunud. Mõõteriista ebatäpsused. Näiteks on mõõtjoonlauale jaotised peale kantud ebatäpselt või kaaluviht ettenähtust veidi raskem. Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused. Näiteks saavad käsitsi aega mõõtvad finišikohtunikud veidi erinevaid tulemusi, kuna nende reageerimiskiirus on erinev. Osutiga mõõteriistalt näidu lugemisel tekkiv subjektiivne viga võib olla tingitud aga valest vaatenurgast. Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused. Näiteks üleskeeratava vedrukella käiku mõjutab temperatuur ja vedrukaalu näit sõltub Maa külgetõmbe jõust, mis eri
19.6. Klots riputatakse dünamomeetri otsa. Dünamomeeter näitab 3,6 N. Kui sama klotsi vedada dünamomeetri otsas ühtlaselt mööda horisontaalset pinda, näitab dünamomeeter 0,9 N. Arvutage hõõrdetegur. 13 20. P 20.1. Mõisted mõõtevahend, mõõteriist, mõõt. Tooge näiteid. Mõõtevahend- õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht, nihkkaliiber Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter, voltmeeter Mõõt- Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt. 20.2. Otsene ja kaudne mõõtmine. Näited. Õtsene mõõtmine: selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse
Kui läbitud vahemaa on palju suurem keha mõõtmetest, võib keha lugeda punktmassiks Keha asendamisel punktmassiga asub mass massikeskmes Massikeskmesse toetatud keha jääb püsivasse tasakaalu Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga, võrdeteguriks on kiirus Kiirus ja kiirendus ei pruugi alati olla samasuunalised Hüpotees: 100 g ja 1 kg kaaluviht jõuavad samalt kõrguselt kukkudes aluseni samaaegselt. Katse. Kontrollime hüpoteesi katseliselt ja teeme järelduse Kui keha liigub, siis see “tahab” liikuda, kui keha seisab, siis see “tahab” seista. Mida raskem keha, seda kauem võtab aega selle liikuma panemine või seisma jätmine. Kui keha seisab paigal, on talle mõjuvate jõudude summa (resultantjõud) null.
s l Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on
s l Fh = µ FgN = µ Fg cos = µ Fg s F g h µ l Fg Fg F v= + = (h + µ l) s s s Üleslükkejõudu sellesse ülesandesse panna ei õnnestu. Ülesannete kogus ka ei ole, sest see on põhikooli osa. Võiks koostada ja lahendada järgmise eksperimentaalse ülesande. Ülevooluanumasse või siis ääreni vett täis mensuuri sukeldatakse 100 g kaaluviht (niidiga). Üle voolanud vee ruumala mõõdetakse pärast vihi väljavõtmist (või suunatakse ülevooluanuma puhul teise mensuuri). Vihi võib sukeldada dünamomeetriga, st mõõta vihi kaal enne sukeldamist ja sukeldamisel. Siis teame vastavalt Fg = m g ja Fü = Fg - Fs (Fs näit sukeldamisel). Siit võib küsida näiteks vee tihedust või ülevoolanud vee ruumala, mis on ühtlasi vihi ruumala. Põhivalem on Fü = g Va , kus on
Siin võib näitena tuua elektroakustilise mõõteahela, mis koosneb mikrofonist, atenuaatorist, filtrist, võimendist ja voltmeetrist. 48. Mõõt Mõõt on mõõtevahend, mis reprodutseerib mõõtesuuruse üht või mitut teadaolevat väärtust (leppevöörtust). Kuna mõõt säilitab ühe või teise suuruse leppeväärtust, siis koos sellega hoiab ta ka selle suruse ühikut. Mõõdud kehastavad leppeväärtusi vastavate suuruste ühikutes, aga ka kord- või osaühikutes. Näiteks kaaluviht kehastab massi väärtust kilogramides või grammides, mõõtekolb magtu kuupsentimeetrites või millimeetrites, pindepaksusmõõt pindepaksust mikromeetrites jne. Mõõdu all võib mõista nii ühe- kui mitmeväärtuselist mõõtu kui ka mõõtude komplekti. Nii moodustatakse mõne suuruse leppeväärtuste mingi kogumi hoidmiseks ja reprodutseerimiseks üksikmõõtudest komplektid, salved jm. sellesarnased kogumid. Näiteks kaaluvihid, pikkusemõõtude komplekt, takistuste salv jne
annaabi.ee 
