Näivtihedus Killustiku tühiklikkus ρOpK Tühiklikkus ( pK = 1− ρOK ) ∙100 Saadud tühiklikkus= 51,6% Veeimavuse tulemused on esitatud Tabelis 3. Tabel 3. Veeimavus Katse nr Mass õhus kaalutuna (g) Mass 7 päeva see immutamise järel kaalutuna õh (g) 1 523,4 Terastikulise koostise määramise tulemused on esitatud Tabelis 4.1. ja Tabelis 4.2. Tera ülemine moot D=16mm. Katseproov (g) Sõela ava (mm) Jääk (g) Osajääk % Kogujääk % 22,4 0 0,0 0
[%] mass [g] mass [g] 1 360,2 46 12,8 Muljumiskindluse mark üle 11-13. Killustiku mark 1000. 5.7 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 7 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm
5.2 Näivtiheduse määramine Valem 2. Tabel nr 2 Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1000 616,6 2608 5.3 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 3 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 1000 1007,6 0,8 5.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1382 2608 47 5
5.3 Terade tihedus Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1626 1010 2640 Tabel 2. Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 1626 1640 0,85% Tabel 3. Veeimavuse määramine 5.4 Killustiku tühiklikkus Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3
Seejärel võeti proovi mass vees ning arvutati terade tihedus Valem 4.2 abil. m v = m-mv kg 1000, 3 m [ ] Valem 4.2 kus tihedus, kg/m3; m proovi mass kuivas olekus, g; mv proovi mass kaalutuna vees, g; v vee tihedus, g/cm3; 4.3. Terastikulise koostise määramine liival Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4-8 mm) hulk liivas Valem 4.3 ja Valem 4.4 abil. 4- mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm 5 min. m4 a 4= 100 Valem 4
keskmisest (millal on mõistlik kasutada?). Aretusväärtuse hindamine selektsiooniindeksi näol (mida see eelnevale juurde annab? millal on mõistlik kasutada?). Juhul kui kogu selektsioonialune populatsioon paikneb sarnastes keskkonnatingimustes, piisab geneetiliselt parimate indiviidide välja valimiseks iga indiviidi (ja/või tema sugulaste) fenotüübiväärtuste võrdlemisest populatsiooni keskmisega1 Kõik need fenotüübil mõõdetud erinevused koondatakse sobivalt valitud kordajatega kaalutuna ühte võrrandisse. Sellist looma aretusväärtuse (või geneetilise väärtuse) määramiseks konstrueeritud võrrandit nimetatakse selektsiooniindeksiks. BLUP – mis asi see on. BLUP (parim lineaarne tõepärane) -meetod -- põllumajandusloomade geneetilise aretusväärtuse hindamise rahvusvaheline lineaarse võrrandsüsteemi lahendamise standardmeetod, kus hinnatavate tunnuste kõrval arvutatakse samaaegselt ka seda tunnust mõjutanud keskkonnategurite väärtused.
hindamine olema toodud põhiline kõigi punktis 2.1 toodud valikute kaupa). 2.6 Riskide kvantifitseering · Iga riski kohta selle materialiseerumisel tekkiv kulu (või saamata ja sensitiivsusanalüüs jääv tulu) ja/või vastumeetmete rakendamise kulud. · Oluliste tegurite muutuse mõju projektile. 2.7 Tulemite hindamine · Olulisemad tulemused (kaalutuna suhtelise olulisuse alusel), kui vajalik ja võimalik, skooridena kõigi p 2.1 toodud valikute lõikes, soovitavalt ka sensitiivsusanalüüsi tulemusi arvestades. 2.8 Eelistatud valik · Kokkuvõte eelnevast valikute kaupa ja eelistuse väljatoomine. 1 ÄRIPLAAN Loengukonspekt © Arvi Kuura 2013
kaudu mõttele inimeste ja nende kätetöö tühisusest. Tema maastikumaalil paistavad ehitised märatsevate loodusjõudude taustal nagu mängukannid. Selle maastiku rikkalikkus heletumeduse rütmis, kujutuspindade vaheldumises ja soojades toonides on nii palju eluenergiat, nagu seda maastikumaal enne El Grecot ei tundnud. ,,Kristuse ülestõusmine" (Lisa nr 1) kujutab valguse võitu pimeduse jõudude üle. Ülestõusnud Kristust ümbritseb kirgastav valgus, ta näib puhta ja kaalutuna. Tema parem käsi osutab võidukale Jumal-isale, kuid jalad on alles teineteisega koos nagu ristil. Jeesuse taga paistab maist majesteetlikkust sümboliseeriv purpurmantel, valge lipp aga kuulutab igavest rahu. Selili paisatud Rooma väepealik pildi allosas kehastab maist vaenlast, Tema ja Kristuse vahele jääb nägude ja kehade segadik, kus kumav ihu sulab kokku riietega. Hämmastunult palvetades kõrgusse küünitavad figuurid mõjuvad lausa õõvastavalt.
Immutatud kividelt eemaldati vaba vesi niiske lapiga ja kohe kaaluti. Järgnevalt asetati proov aukudega nõusse ja kaaluti vees hüdrostaatilistel kaaludel. Killustiku terade tihedus ρk (kg/m3) arvutatakse valemiga: m× ρv ρk = × 1000 m1−m2 Kus: m – proovi mass kuivas olekus m1 – proovi mass immutatult m2 – proovi mass immutatult, kaalutuna vees ρv – vee tihedus 4.3. Tühiklikkuse arvutamine. Tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist: ρ oL ( ρ L= 1− ρ ) × 100 % Kus: ρoL - puistetihedus, (kg/m3); ρ - terade tihedus, (kg/m3). 4.4. Terastikulise koostise määramine.
Tk viljakuivati tööperioodi arvestuslik kestus aastates: kui vilja koristatakse 30 kalendripäeva, siis on Tk = 500 tundi,20 kalendripäeva Tk = 330 tundi ja 15 kalendripäeva Tk = 350 tundi; k koefitsent mis arvestab kuivati tootlikuse muutumist sõltuvalt kuivatatava vilja jms. Liigist: nisu, odra ja kaera kuivatamisel on k = 1.0, rukki ja rapsiseemne kuivatamisel k =0,9 ja herne kuivatamisel k = 0,7, Koefitsendi k keskmine väärtus arvutatakse kas keskmise kaalutuna või odra järgi; k kuivati mahu paranduskoefitsent, mis näitab,mitu korda on kuivati kogumaht suurem kuivatuskambri (õhukanalitega) mahust.Firmade ANTTI ja ARSKA sahtkuivatites on keskmiselt k = 2.0; k -kuivatustemperatuuri paranduskoefitsent, Soome firmade kuivatites on sööda-ja toiduvilja kuivatamisel k =1.0 ,seemevilja ja õlleodra kuivatamisel k =0,7, ja herne kuivatamisel k =0,4. Punker-ja kastkuivatite puhul on k =1.0 nii
annaabi.ee 
