▪ Kahju (+) – KK kaotas oma auto ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (+) – juhul, kui riik oleks direktiivi kohaselt ja korrektsel viisil üle võtnud ning tunnustaks ka juhiluba, siis ei oleks isik karistatud juhiloa äravõtmisega Jäme rikkumine: Euroopa Komisjon on tuvastanud, et selline rikkumine on jäme; rikkumise jämedus üldiselt seoses sellega, kas liikmesriigil on kaalutlusõigus või mitte (jäme on siis, kui riik on ilmselgelt kaalutlusruumi piire ületanud). Direktiivi ülevõtmata jätmine on alati jäme. Direktiivi ülevõtmise kohta vabandusi üldiselt ei eksisteeri. Kindlasti pole sel riigil nt poliitiliseid põhjusi. Kui liikmesriigina ei taha direktiivi üle võtta, näiteks juhul, kui direktiiv on põhiõigustega või aluslepingutega vastuolus, siis peab riik esitama 2.kuu jooksul tühistamishagi. Variant 2 EL liikmesriigis Eufoorias jõustus 31.12.2018 juhilubade vastastikuse tunnustamise seadus,
a mittevaralise kahju puhul) ning nõue tuleb esitada kahjust teadasaamisest 3 aasta või kahju tekkimisest 10 a jooksul. 23. Selgitage, kuidas on Riigikohtu praktikas sisustatud RVastS § 14 lg-s 1 sisalduvat „rikutud kohustuse aluseks oleva normi otsekohaldatavuse“ tingimust. Liisi Norm on otsekohalduv siis, kui ta on selge, täpne ja tingimusteta ning sellele saab õiguste rikkumisel vahetult toetuda, st selle alusel saab kohtus midagi nõuda. Norm, mis annab vastustajale ulatusliku kaalutlusruumi (normi eesmärgi saavutamiseks tuleb teha keerukaid analüüse ja poliitilisi valikuid ning normi rakendamiseks on määratlemata hulk võimalikke alternatiive), ei ole otsekohaldatav RVastS mõttes. Pole aga välistatud, et põhiõiguste erakordse piirangu korral võib ka mitteotsekohaldatava normi rikkumine ületada isiku talumiskohustuse ja seadusandja peab isikule PS §-st 25 tulenevalt tagama kui mitte kogu kahju hüvitamise, siis vähemalt õiglase hüvitise. 24
Olukord, kus otsustus on põhistatud, tuginedes ainult printsiibile – selline võimalus on tingutud asjaolust, et õigusprintsiip on väga kõrge abstraktsiooniastmega. Formaalselt välditakse viitamist õigusnormile, kuid kaudselt elab vastavate õigusnormide kvaliteet edasi? See on meetodiks, kuidas võrdlev õigus siseriiklikku õigust võib mõjutada. Õigusprintsiipide ja moraali seotus – Kelsen rõhutas, et printsiibid jätavad alati kaalutlusruumi. Ka õigusaktide endi kehtivus on sõltuvuses nende vastavusest õigusprintsiipidega – õigusprintsiipide mastaabi positsioon. Vertikaalne struktuur – printsiibid on a priori tugevamad kui madalamal seisvad õigusnormid, sest nad asuvad õiguskorras kõrgemal astmel. Nad võivad leida oma koha ka nt põhiseaduses, kuid see ei ole hädavajalik. Seega pole mastaabifunktsioon mitte printsiibi spetsiifiline, vaid õiguskordadele omane hierarhiline asi. 2
kindlad raamid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8 koos seal toodud viidetega). 10. KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmandas alternatiivis ("kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe") peetakse eeskätt silmas olukorda, kus kohus on kokkuleppemenetluses karistust mõistes väljunud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiridest. Sellise juhtumiga on tegemist näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on mõistetud, või kui mõistetud karistus ületab asjakohase sanktsiooni ülemmäära. Karistuse mõiste KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmanda alternatiivi tähenduses on siiski laiem karistuse mõistest karistusseadustiku 3. peatüki mõttes,
annaabi.ee 
