et probleem on harv (näiteks "vähk on harv võrreldes sellega kui palju suitsetatakse"). Mida kõrgem on põhjendamatu optimism, seda rohkem sa enda käitumist kontrollid (?) samas seda vähem käiakse arsti juures. * juurdepääs tervishoiteenustele kõik see kuivõrd kättesaadav, kuivõrd taskukohane, kuivõrd mõistetav, jne. Ehk siis mitte ainult füüsiline juurdepääs. Terviseharjumuste muutmine 3 Muutumise transteoreetiline mudel * kaalutlemiseelne staadium * kaalutlemise staadium * ettevalmistuse staadium plaani tegemine, erinevate lähenemiste kaalumine, inimese endaga arutlemine. Väiksed sammud esmalt. Oma osalusmäär peab olema kõrge, seatud mõistlikud väikesed eesmärgid, motivatsioon peab olemas olema. * tegutsemise staadium inimene võtab konkreetselt käitumise muutmiseks midagi ette. Klient mõtleb: "ma teen sellega endale head". See ei käi ainult konkreetse hetke kohta vaid ka kaugemate eesmärkide peale
Suudan ja saan hakkama, oma käitumis ekontrollimisega. Milline on suhtumine. (see mis ma teen on oluline mu jaoks) Normid- kõik teevad nii. (olulised minu jaoks) Ma saan seda teha, ning see sõltub minust. REALISTLIKUS ON TÄHTIS Kombineeritakse teiste mudelitega. Muutumise Transteoreetiline mudel uskumuste dünaamiline dimensioon, aeg , tasu ja kulu omavaheline suhe. Mudel toob välja käitumise muutuse protsessi faasidena: Terviseharjumuste muutmine Kaalutlemiseelne staadium- ma ei vaja muutusi. Lähedastel on probleem. Abi hakatakse otsima, kuna näiteks pere survestab. Inimene ise ei näe probleemi. Kaalutlemise staadium- mul on probleem, kui ma midagi muudab, võib see mulle kasu tuua. Probleem on teadvustatud. Ettevalmistuse staadium olen valmis muduatust tegema. Teen seda. Olen valmis selleks. Lähiajal (kuu). Ebaõnnestujad jõuavad ikka ja jälle tagasi siia. Tegutsemise staadium
Kui nõustamisega on jõutud probleemikäitumise põhjuste sügavama analüüsimiseni, on tarvis meeles hoida, et tihtipeale viitab inimese kirjeldatud probleemi sisemistele vastuoludele(McLeod, 2007;296). Inimene kes soovib oma käitumise muutumist, peab olema täielikult oma enda muutuseks ka valmis, ei saa muutuda muudatus, kui inimene ei ole selle muudatuse jaoks valmis, see ei vii kuhugi. Prochaska ja DiClemente on välja toonud muutuste staadiumid(McLeod, 2007;303): • Kaalutlemiseelne periood – inimesel ei ole parajasti mingeid kavatsusi probleemse käitumise muutmiseks • Kaalutlemine – inimene on otsustanud oma käitumist muuta, kuid seda millagil tulevikus • Ettevalmistus – inimene on juba teinud esimesed sammud, et muuta oma käitumist • Tegutsemine – inimene on oma probleemset käitumist muutnud • Säilitamine – inimene väldib tagasilangust või proovib üksikute tagasilanguse episoodidega pikemat aega toime tulla
Tajutud käitumuslik kontroll (olen võimeline seda tegema) Muutumise transteoreetiline mudel Rõhutab uskumuste dünaamilist olemust, aega ning tasu ja kulu omavahelist sidet. Mudel selgitab käitumise muutuste protsessi tüüpilisi faase. Mudelil on kaks mõõdet. 1) See räägib muutuste erinevatest faasides; 2)muutuste protsissist erinevates faasides. Mudel põhineb eeldusel, et käitumise muutus on protsess, mitte sündmus ning inimesel on motivatsioon ja valmisolek muutuseks. 1. Kaalutlemiseelne staadium. Inimene ise siin probleemi ei tunneta. Teised tähtsad peavad ütlema, et on probleem, keegi, kes on inimese sotsiaalses mõjusfääris. 2. Kaalutlemisstaadium. Siin isik juba teadvustab probleemi olemasolu. Nad teavad, et muudatust on vaja ja kaaluvad seda tõsiselt. Muudatus võetakse teoreetiliselt ette lähima kuue kuu jooksul (teoorias). Mõtleb,e t on probleem ja et muudatusest võib kasu olla. 3
annaabi.ee 
