Instagramist võib näha, et viimaste aastate hullus on väljajoonistunud lihased, äärmuslikult madal rasvaprotsent, lopsakas tagumik ning sealjuures peaks piht paberõhuke olema. Eriti tekib selline pilt noortel tüdrukutel, kes instagramis oma päevast suure osa scrollivad. Mõeldakse, et tahetakse samasugune välja näha ning see on ainus ja õige. Nii astutakse bikiinifitnessi karmi konkurentsi selle negatiivseid külgi enesele teadvustamata. Olen näinud tüdrukuid ja naisi, kes kaalulangetuse joovastuses seavad oma õnne sõltuvusse teatud vormi jõudmisest. Ja see on justnimelt sotsiaalmeedias virvendav ideaalne keha, mis on enamasti jäädvustatud sportlase võistlusperioodil. Neid pilte saadavad tunnustus ja imetlus, mida kaaluga maadlev inimene on terve elu igatsenud. Ta tahab neid saada ja ennast maailmale tõestada! Kuna tegelen fitnessiga võistlustasemel siis näen sellist suhtumist väga tihti
· jõuharjutuste vahel teha lõdvestus- ja venitusharjutusi, · jõudu arendada mitmekesiste harjutustega, · harjutusi teha rütmiliselt, tempoga, suure ulatusega ja tehniliselt õigesti, · hoiduda tervisehäiretest vale sooritamisega, · teha korralik eelsoojendus, · kontrollida oma jõu arengut regulaarselt testidega, · muretseda treenimiseks vajalikud vahendid. Kokkuvõte Referaati kirjutades rääkisin treenimise algtõdedest ja valdavalt tõin jutuks kaalulangetuse, kuna leian, et palju inimesi saabub spordi juurde just selle eesmärgiga. Olulisim oli aeroobne ja anaeroobne töö oma olemuselt ning tõin välja nende treeningviisid ja erinevused, riskid ja mida tuleks meelespidada soovitused. Mainimata ei jäänud nende olulisus kehalise võime arenemisel. Ma sain teada, et venitamine peaks olema iga treeningu loomulik osa ning, et hea liikuvus on tähtis ennekõike nii koormusest tingitud vaevuste kui ka luustiku- ja liikumisprobleemide ennetamisel
teadusliku arvamuse, milles jõuti järeldusele, et energiajookide regulaarsel tarbimisel saadav d- glükoronolaktooni kogus ei põhjusta ohtu inimese tervisele (Eesti Toiduainetööstuse Liit 2014). 1.1.4 Guaraana Guaraana on taim, mis kasvab Amazonase vihmametsades, sisaldades suures koguses guraniini, mille toime on väga sarnane kofeiinile (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud on näidanud, et guaraanat on ohutu kasutada kesknärvisüsteemi stimulandi ja kaalulangetuse abivahendina (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Nagu kofeiingi, stimuleerib guaraana neerupealseid, mille tulemusena vabanevad hormoonid epinefriin, norepinefriin ja dopamiin, mis suurendavad kaalukaotust, annavad energiat, vastupidavust kui ka suurendavad konsentratsioonivõimet (Rõõmus Peet toidublogi 2013). Uuringud näitavad, et päevane tarbitab kogus võiks jääda 500 ja 100 mg vahele, manustades 3xpäevas (Rõõmus Peet toidublogi 2013). 1.2 Ostu- ja tarbimisregulatsioon
noorte toitumist. Uurimistöö on jaotatud neljaks suureks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse varem samal teemal läbiviidud uuringuid ja nende tulemusi. Teises peatükis süvenetakse toidule ja tervisele üldiselt ning tuuakse välja esmased põhimõtted toidu valikul. Kolmandas peatükis on peamine rõhk tasakaalustatud toitumisel. Neljas peatükk käsitleb dieeti ning erinevaid toitumishäireid, mis võivad tekkida mitte kontrolli all oleva kaalulangetuse tagajärjel. Töö teoreetilises osas töötati läbi erinevaid raporteid ning raamatuid toitumise ning tervise kohta. Uurimistöös läbitöötatud allikate põhjal võib väita, et noorte toitumine on aastate jooksul muutunud ning toidule, mida süüakse ei pöörata erilist tähelepanu või lihtsalt ei 3 osata seda teha. Uurimistöös käsitleti ka toitumishäireid, teada saamaks, kas mitteteadlik
annaabi.ee 
