annab lahusele kollast värvi, mis on detekteeritav lainepikkusel 410 nm. Reaktsiooni teostatakse happelises keskkonnas. Töö käik. Kasutatakse ennevalmistatus reaktiivi, mille koostisse kuuluvad järgmised ained 25 ml-lises mõõtekolbis: · 2.5 mg glükoosi oksüdaas · 1.5 mg peroksüdaas · 16,6 ml 0.2M fosfaatpuhver, pH = 6,0 · kaaliumheksatsüaanoferraadi(II) 0.1%-line lahus Tundmatu lahuse ettevalmistamine. Tindmatuks lahuseks on mee lahus. Kaaluklaasis kaalusin 0.11 g mett. Seda viiakse kadudeta 200 ml mahuga mõõtekolbi. Seda tehakse kuuma veega (70-80ºC), klaasi sisu segatakse klaaspulkaga ja valatakse mõõtekolbi lehtri abil. Seejärel 2/3 kolbi täidetakse kuuma veega ja soojendatakse veel 15- 20 min veevannis. Pärast jahutatakse ja kontrollitakse lahuse pH (pH 7) ja siis täideyakse kolv kriipsuni külma dest. veega. Glükoosilahuse valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks.
klorosülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja sellel alusel uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kontsentratsiooni kindlaksmääramine, klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. TÖÖ KÄIK: 1. Peenestan männiokkad Petri tassile. 2. Kaalun tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis männiokkaid 0,5 g. 3. Peenestan kaalutud männiokkad uhmrisse ja lisan väikse koguse pestud liiva kui abrasiivmaterjali. 4. Hõõrun uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 5. Lisan väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et taimses materjalis sisalduvat vett siduda, jätkates samal ajal massi hõõrumist. 6. Jätkan soola lisamist, kuni on moodustunud kuiv, pulbriline mass. KAROTENOIDIDE EKSTRAKTSIOON (=väljalahustamine): 7
425, 450 ja 480 nm juures. Kuna aga proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib neeldumisspekter muutuda ja neeldumismaksimumid võivad paikneda hoopis teistel lainepikkustel. Kui proovis sisaldub samal ajal ka klorofüll, on täheldatavad neeldumismaksimumid lainepikkuste 470 ja 630 nm juures. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimses materjalist · Peenestatud paprikast mõõdetakse tehnilisel kaalul kaaluklaasis 0,5 g proovi. · Proov eelpeenestatakse noa abil. · Lõplik peenestamine tehakse uhmris. · Kaalutud proov viiakse uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. · Seejärel lisatakse väikeste portsjonite kaupa veevaba Na 2SO4 proovis sisalduva vee sidumiseks. · Soola lisatakse niikaua, kui uhmerdatav materjal on ühtlane pulbriline mass.
et lauale, millel asuvad kaalud, ei maksa toetuda. Kaalutav objekt tuleks asetada kaalukausi keskele. Kõrgema täpsuse saavutamiseks võtta kaalutavaid anumaid (keeduklaas, kaaluklaas, ...) kas pintsettidega või paberiga, eriti kui on tegemist väikeste koguste kaalumisega. Jälgida, et kaalule asetatav anum poleks millegagi koos. Kaalutava anuma temperatuur ei tohi palju erineda ümbritsevast temperatuurist. Analüütilise kaaluga võib aineid kaaluda kaaluklaasis, keeduklaasis või koonilises kolvis. Analüütilise kaaluga ei tohi aineid kaaluda otse kaaluplaadil või paberi peal. Aineid ei tohi valada/puistata kaaluplaadil asuvasse anumasse! Anum tuleb valamise ajaks kaaluplaadilt laua peale tõsta. Kaalumise määramatus (täpsus)- Kaalumise määramatus üldiselt pole sama, mis kaalu viimase koha täpsus! St, et neljakohalise kaaluga kaalutud massi määramatus üldiselt ei ole ± 0.0001 g, vaid on suurem. Kaalumise
¾ uuritavas objektis domineeriva karotenoidi, -karoteeni või mõne teise, kont- sentratsiooni kindlaksmääramine, ¾ klorofülli olemasolu kindlakstegemine. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Eelpeenestatud taimsest materjalist, nagu toored juur- ja köögiviljad, tsitrusviljad, männiokkad vm) kaalutakse tehnilistel kaaludel sobiva suurusega kaaluklaasis proov 0,5 2,0 g. Proovi suurus oleneb eelkõige objekti niiskusesisaldusest, samuti karotenoidide kontsentratsioonist selles, mistõttu sobiva suuruse soovitab praktikumi juhendaja. Proovi eelpeenestamine viiakse läbi kas noa või riivi abil. Järgneb lõplik peenestamine uhmris. Selleks viiakse väljakaalutud proov kaaluklaasist ilma kadudeta uhmrisse, lisatakse väike kogus pestud liiva kui abrasiivmaterjali ja hõõrutakse uhmri nuiaga kuni ühtlase massi saavutamiseni