saviliiv materjali kus on jaotatud lihtsamad keemilised ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk-Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks
Pilt 1 Pruunikas-kollakas saviliiv [3] ühendid. Saviliiva leiab peamiselt Eestist enamjaolt kesk- Eestist, kus siis leiab pruunikas hall või kollakas pruun karbonaat saviliiva või siis moreen liivsavi. Lõuna-Eestis leidub see-eest punakat pruuni saviliiva, kus siis liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suuna väheneb. Mullad jagunevad ka omakorda erinevatesse kaalukategooriatesse mis jagunevad ära lõimimise alusel. Lõimise alusel jagunevad mullad kergeteks (liiv- ja saviliiv), keskmisteks (kerge ja keskmine liivsavi) ja rasketeks (raske liivsavi ja savi). Enamikule kultuurtaimedele on sobivaimad kergema ja keskmise lõimisega mullad - teatud tingimustel saviliivad (lähedasem liivmullale), peamiselt aga kerged ja keskmised liivsavid (lähedasemad savimullale). Neis on piisavalt suuri poore mullaelustikule vajaliku õhu liikumiseks ja piisavalt
Vesi 24,8% süsivesikud 0,2% Valk 16,45 A;D;E vitamiinid Munavalge keemiline koostis Vesi 88,1% tuhk 0,6% Valk 10,1% rasv 0,00% Süsivesikud 1,2% b-rühma vitamiinid NB! Protsente ei pea arvuliselt pähe jätma! Vastavalt Eesti Vabariigis kehtestatud standardile jagunevad munad järgmistesse kaalukategooriatesse ja tähistusse · XL kaal üle 73 grammi M kaal 53-63 grammi · L kaal 63-73 grammi S- kaal 45-53grammi Olenevalt kvaliteedist jagatakse munad ekstra, A ja B klassi Klassidesse jaotamise aluseks on väliskuju, koore puhtus kontrollitakse visuaalselt. Õhuruumi kõrgust, rebu ja munavalge seisundit, sõõrlisandeid ja koore vigastusi kontrollitakse ovoskoobiga
„Extra“ – munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse kümne päeva jooksul alates munemisest. „Eriti värske“ - munad liigitatakse, märgistatakse ja pakendatakse nelja päeva jooksul alates munemisest. (ibid) 6.3 Munade kvaliteediklassid ja märgistamine Munad jaotatakse kahte: A-kvaliteediklassi ja B-kvaliteediklassi: A-kvaliteediklass – sh ka „Extra“ märgistusega munad. Mõeldud inimtoiduks, mida liigitatakse lisaks kaalukategooriatesse (v.a. tööstustele tarnitavad munad). Neid mune ei tohi pesta, ega puhasta enne ja pärast liigitamist. Koor ja kutiikul peavad olema terved ja kõrvallõhnata. A-klassi mune ei tohi hoida madalamal temperatuuril, kui +5oC. (www.tallegg.ee, s.a.) B-kvaliteediklass – B-klassi munad on munad, mis ei vasta A-klassi kvaliteedi nõuetele (nt. salapraod). Need on munad, mida tohib kasutada ainult tööstuses.
Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool) 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B- rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35 - 85g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22- 24% kanamuna massiga. Kanamune liigitatakse olenevalt massist kaalukategooriatesse : XL kuni 73g ja rohkem, L - 63 - 73g, M- 53 - 63g, S- 45 - 53g ning olenevalt kvaliteedist ekstra e. E, A ja B klassi. Munad võivad olla värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud. Standardi nõuetele mittevastavateks, kuid toidukõlblikeks, loetakse alakaalulised alla 45g munad, lubatust suurema õhuruumiga, koore külge kuivanud rebuga, tugevasti vigastatud koorega ja B klassi nõuetele mittevastavad munad, mida võib kasutada ümbertöötlemiseks.
(32%). Kõik munad on hästi omastatavad ja kergesti seeditavad. Kanamunad sisaldavad keskmiselt 12,5% täisväärtuslikku valku, 11,5% rasva (rasvaga kaasneb kolesterool), 0,7% süsivesikuid (glükoos ja glükogeen), 0,8% mineraalaineid, 74% vett ning A-, B-rühma, D- ja E-vitamiine. Kanamuna mass kõigub olenevalt kana tõust 35...85 g piires. Jaanalinnu muna mass võrdub 22...24 kanamuna massiga. Kanamune liigitatakse olenevalt massist kaalukategooriatesse: XL 73 g ja rohkem, L 63...73 g, M 53...63 g, S 45...53 g ning olenevalt kvaliteedist ekstra (E), A ja B klassi. Munad võivad olla värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud. Standardi nõuetele mittevastavateks, kuid toidukõlblikeks, loetakse alakaalulised (alla 45 g), lubatust suurema õhuruumiga, koore külge kuivanud rebuga, tugevasti vigastatud koorega ja B klassi nõuetele mittevastavad munad, mida võib kasutada ümbertöötlemiseks.
annaabi.ee 
