rasvad. Rasvad esinevad peamiselt rasvkoena naha all ja elundite ümber. Valgud on inimese, nagu ka teiste elusolendite, oluliseks keha ehitusmaterjaliks ja ensüümidena kõikide protsesside läbiviiateks. Organism vajab energiat keha soojuse hoidmiseks, kõikide elundite tööks ja kogu organismi liigutuste täitmiseks. Isegi diivanil puhates kulutab inimene energiat. Eriti vajab ta seda kasvuperioodil. Liigne treenimine ja dieedipidamine (mida kasutatakse sageli kaalukategooriatega spordialade puhul nagu näiteks maadlus) võib viia toitumishäireteni, näiteks anoreksia. Seda põdev inimene pole kunagi rahul oma kehakaaluga ja arvab, et ta on liiga kogukas [3]. Alates Mexico olümpiamängudest on sportlaste seas tunduvalt sagenenud äkksurma juhud võistluse või treeningu ajal või varsti peale suurt koormust. Kõige sagedasem põhjus on infarkt. Järelikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4].
Söömishäired. Kindlate sümptomite põhjal kliiniliselt diagnoositavad söömishäired on anoreksia (anorexia nervosa) ja buliimia (bulimia nervosa). Nende tekkepõhjused on indiviiditi erinevad ja üksikasjades keerukad, kuid peamiselt seotud psüühika kõrvalekalletega. Söömishäirete esinemise sagedus on ühe Norra uurimisrühma andmetel iluvõimlemises, võimlemises, ilu uisutamises ja võistlustantsus kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluvate naiste seas 40–42%, kaalukategooriatega spordialadel võistlevate sama kõrge sportliku kvalifi katsiooniga naissportlaste hulgas aga 30–35%. Seevastu pallimängude ja teatud tehniliste spordialade (nt vehklemine, ratsutamine, golf, purjetamine, laskmine, lumelauasõit, motosport, veesuusatamine) naistippsportlaste vastav näitaja on „vaid“ 16–17%. Kõrge kvalifi katsiooniga meessportlastest esineb söömishäireid kõige enam kergejõustiku hüppealade esindajatel (22–42%) ning maadlejatel,
Vajalik annus oleneb kehakaalust ja treeningu intensiivsusest. Soovitav doos oleks 5mg kehakaalu kg kohta. Magneesiumi imendumist organismis takistavad samaaegne kaltsiumi või piimatoodete võtmine ning vitamiinid A, E ja K. Imendumist parandavad vitamiinid D ja B6. Magneesiumivaegus võib esineda suure energiakuluga spordialadel, kus toit on küll energiarikas, aga sisaldab vähe mineraale ja vitamiine. Samuti tuleb magneesiumile suurt tähelepanu pöörata kaalukategooriatega spordialadel, eriti viimastel võistluseelsetel päevadel seoses kehakaalu vähendamisega. Kaltsium Kaltsium on vajalik lihaste normaalse töö tagamiseks ning see on ka peamine luude koostisosa ja annab neile tugevuse. Ta stimuleerib lihaskudede pinguldumist ja kokkutõmbumist. Olulisemad kaltsiumi allikad on piim ja piimatooted, kala. D-vitamiin D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks ja ladestumiseks luudesse, samuti luukoe uuenemiseks
nemise põhjustajad · geneetiline soodumus, · unehäired, · tervisehäired (palavik, kõhulahtisus), · vale riietus, · alkoholi ja mõnede ravimite kasutamine (allergiavastased ravimid, diureetikumid, närvisüsteemi mõjustavad ained), · menstruaaltsükli luteaalfaas, · kehakaalu kiire langetamine (kaalukategooriatega spordialadel). Ülekuumenemine on haigusseisund, varieerudes kergest vormist (kuumakram- bid) keskmise (päikesepiste) ja raske vormini (kuumarabandus). Kuumakrambid on tahtele allumatud valulikud lihastõmblused, mis tekivad pika kehalise koormuse ajal või järel. Enamasti tekivad krambid enam koormatud lihastes (nt jooksmisel tagumistes reie- ja säärelihastes).
annaabi.ee 
