018 4. kaalikas kg 0.02 0.014 0.1000 0.070 5. porgand kg 0.01 0.005 0.0300 0.024 6. kuivatatud rosmariin kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 7. jahimehe maitseained kg 0.00 0.000 0.0015 0.002 8. sool kg 0.00 0.001 0.0060 0.006 Kartuli-kaalikavorm: 9. kartul kg 0.06 0.045 0.3000 0.2 10. kaalikas kg 0.03 0.021 0.1500 0.1 11. rõõsk koor 10% kg 0.08 0.080 0.4000 0.4 12. sool kg 0.00 0.001 0.003 0.0 Mustsõstrakaste: 13. praeleem või lihapuljong kg 0.10 0.100 0
koolilõunast, taskukohane toiduvalik ja kogemuse saamiseks. Mida? Praeks valisime kanarullid toorjuustu-aprikoosi täidisega. Leidsime, et selle juurde võiks väga hästi sobida riis köögiviljadega. Toorsalatiks valmistame punase kapsa-majoneesi salatit, mis lisab toidule värvikust. Kastmeks pakume sidruni-karri kastet, mis on huvitava ning meeldivalt hapuka varjundiga. Kastet pakume ka oma taimetoidu juurde, milleks on kaalikavorm kartuliga. Kaalika- kartuli vormi kasuks otsustasime just seetõttu, kuna kaalika toite ei pakuta just kuigi tihti koolis ja vorm on magus-soolaselt hea maitsega. Supiks otsustasime valmistada tomatipüree supi, ka seda pole kuigi tihti märganud kooli menüüs ja see supp maitseb suurepäraselt. Supile annab peenemaitselise varjundi sinna lisatud värske basiilik. Selleks, et tuua meie menüüsse väheke eesti köögile omast maitset, valmistame
Toidu valmistamisel tekkiv kadu (protsentides) Tabel 7 Toidu nimetus Toiduvalmistamise tekkiv kadu toidu üldkogusest % Supid 5-10 Hernesupp 10 Köögiviljasupp 5 Pajaroad 15 Ühepajatoit 15 Risotod 15 Vormiroad 10 - 15 Hakklihamakaronivorm 15 Hakklihakartulivorm 15 Kaalikavorm 15 Singiköögiviljavorm 10 Maksavorm 15 Räimevorm 15 Lihatoidud kastmes 20 Kanakaste (kuumtöödeldud 10 kanast) Lihatoidud kastmeta 20 Hakklihatoidud 20 Praetud 20 Kalatoidud kastmes 15 Kalatoidud ilma kastmeta 15 - 20 Kalahakkmassist tooted 20 Räimepihvid 15 Keedetud kala 15
Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid) 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa
Säilitamise teema (Vene mõjud). Teisel pool rohkem Rootsi mõjud. Soomlased on tervisehullud. Toidukultuur on rahvusliku identideedi osaks muutunud. Soomes: leibjuust, murakad ehk lakka, poronliha, põhjapõdraliha, kala (punast väga palju), viili (juuretisega hapendatud piimatoode, seente kuivatamine, lehtrikkukeseened, mäti (kalamari), mämmi (traditsiooniline lihavõttetoit, nagu leivasupp), liha kuivatamine (eriti põhja pool), vormiroad (laatikko, tuntuim kaalikavorm), verivorts (mitte nii tähtis kui meil), kartulipirukas pohlamoosiga, karjalapirkuas (peale munavõid). Kombed: täpsus ülimalt tähtis, juuakse palju kohv, kõik koosolekud algavad alati kohvijoomisega, saun on nende jaoks püha koht. Enamikel soomlastel on suvila kuskil järve kaldal. 26. soome sümboolika Suomen neito, Maamme laulu, Itämeren tytär, tuhannen järve maa Soome hümn on Maamme laulu, mille sõnad kirjutas Runeberg, viisi Pacius.
laittaa (= valmistaa, tehdä) teha, valmistada laittaa päälle (= käynnistää) sisse lülitada, mängima panna laituri sadamasild, perroon laiva laev lakana (voodi)lina lakkiaiset (kesk)kooli lõpupidu lakkiaislahja koolilõpu kingitus lanttulaatikko kaalikavorm Lappi Lapimaa lapsellinen lapselik, lapsik lapsenlapsi lapselaps lapsi laps lasi klaas lasillinen klaasitäis laskea (= alentaa) alandada, vähendada laskea (= kalkyloida) arvutada; kalkuleerida laskea (mennä alas) alla lasta
annaabi.ee 
