(Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) E akumulatsioon A D U ablatsioon S taandumine Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni M A A Küljemoreen T E A D Otsamoreen U Moreen S Mäestikke kujundavad välisjõud M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste reljeefivormide kujunemiseni (alpiinne reljeef). A A T
sügavatest fjorditaolistest lahtedest ja poolsaartest(kurdmäestiku ahelikud paiknevad rannajoonega risti). Lamm- aeg-ajalt suurveega üleujutatud jõeoru põhi. Delta- jõesuudme tüüp, kus jõesuudmesse kuhjunud setete tõttu jõgi hargneb mitmeks harujõeks ja jõesuue muutub kolmnurga kujuliseks. Lumelaviin- mäenõlvalt allasööstev lumi, võib vallanduda lume rohke kuhjumise, sulamise, vihma, allmaatõugete jm tagajärjel. Maalihe- pinnasekihtide liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm)
- Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme Orvand Troog Rippuv org Silekaljud Jääkriimud - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: Põhimoreen Ablatsioonimoreen Pinnamoreen Küljemoreen Keskmoreen Otsmoreen - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi Pinnavormid: oos, sandur, mõhn - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid - Mis on soliflukatsioon
kaarid e. orvandid – järsuveerelised süvendid mäeahlike nõlvadel, mille põhi on kaldu esiserva suunas, kust väljub liustikukeel karlingud – kaaride vahele jäävad teravad mäetipud kurud – mägedevahelised madalamad kohad mäeahelikul Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen – sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni otsamoreen – liustiku keele ees olev risti asetsev moreenimass küljemoreen – pikad kitsad pinnavormid, mis asuvad oru nõlvadel (kui liustik saab jääd juurde, lükkab selle kaugemale. Kui jää hakkab sulama, siis liustiku keel liigub ülespoole tagasi ja jääb orgu maha. Jää on täis kive ja liiva – sest ülevalt poolt pudeneb pidevalt neid alla) ruhiorud e. troogid – U-kujulise ristlõikega järsuveerulised moldorud, mille liustik on sälkorust kulutanud
§ Troog § Rippuv org § Silekaljud § Jääkriimud Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? Moreen – sorteerumata liustikusete. Sisaldab osakesi savist, aleuriidist ja liivast kuni suurte rändkivide/rahnudeni. Moreeni tüübid: § Põhimoreen § Ablatsioonimoreen § Pinnamoreen § Küljemoreen § Keskmoreen § Otsmoreen Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? § Glatsifluviaalsed (jääjõgede setted): kruus, liiv § Glatsiliminilised (jääjärvede setted): liiv, aleuriit, savi § Pinnavormid: oos, sandur, mõhn Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? Milankovichi tsükleid Mis on soliflukatsioon? maavool
annaabi.ee 
