Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust
Sisemine looteleht- seede, hingamiselundkond (kõigil samad) Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu fülogeneesi etapid Biogeneetiline reegel- rasedus-40 nädalat, 9 kuud otsene- sarnaneb vanemaga Moondeline- erineb üldpildilt täiskasvanud organismist(selgrootutel) Täismoondeline-putukad- munast väljub vastne- ussike- nukkub- valmik- liblikas vaegmoondeline-nukkumisstaadiumi pole(prussakad) juveniil staadium generatiivne staadium vanaanemisperioon EVOLUTSIOON- füüsikaline keemiline bioloogiline sotsiaalne Evolutsiooniteooria: Georges Cuvier- eri maakihtides on erinevate loomade kivistised Lamarck- Maal tekib elu isetärkamise teel on pidevas arengus. 2 tendentsi- organismidel on täiustumistung (elu isetärkamine on korduv) kohanemine elutingimustega- omastatud kohastumused päranduvad järglastele C. Darwin- Sünteetiline evolutsiooniteooria
· Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? 1) Steroid 20-hydroxyecdysone (20E) koordineerib kestumist. Esimene 20E laine põhjustab nukkumist, peatab rakkude jagunemise diskis ja muudab rakkude kuju. Stimuleerib epidermaalseid rakke, et need sünteesivad omakorda ensüüme, mis lagundavad vana kutiikuli ja sünteesivad uue. Kui 20E puudub, siis metamorfoosi üldse ei minda. 2) Lipiid juveniil-hormoon (JH) - tagab pärast kestumist vastse fenotüübi, mitte nuku või valmiku tekkimist (kui on vaja mitu kestumist). (on oluline vastse staadiumis, takistab seda, et loom läheks metamorfoosi) Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine põhjustab nuku tekkimise. · Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Regeneratsioon arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada
/35/ Ahvena bioloogiline materjal koguti 2006-2007.a. kevad/sügis Pärnu lahes (Liivilaht). Joonis:3. Ahven 13 3.2. Bioloogilise materjali ettevalmistamise meetodid Proovide bioloogilise analüüsi käigus on määratud analüüsitavate bioloogiliste objektide/ bioindikaatorite: 1. täispikkus: TL, sentimeetrites (ninamikust sabauime lõpuni) 2. individuaalne kehamass: TW, grammides 3. sugu: F-emane; M-isane; JUV-juveniil (noorvorm, kellel palja silmaga pole sugu võimalik määrata), FM-sugu määramata 4. kuuepallilise skaala järgi suguküpsusaste: I VI, järgi I,II (mittesuguküps); VI (vahetult pärast kudemist); II-V (küpsemine-st. eriti intensiivne toitumine ja akumuleerumine) vanuse määramiseks eemaldati ahvenatel lõpuskaaneluu (operculum) (kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas) 5. Lõpuskaaneluud puhastati pehmetest kudedest keevas vees leotades, misjärel
(moodustavad valmiku organid pärast vastse organite degenereerimist). Putukate metamorfoosi hormoonid ja kuidas toimivad? Putukate kestumist ja metamorfoosi reguleerivad 2 põhilist hormooni: I Steroid 20-hydroxyecdysone (20E) – initsieerib ja koordineerib kestumist 20E lained stimuleerivad epidermaalseid rakke sünteesima ensüüme, mis lagundavad vana kutiikuli ja sünteesivad uue II Lipiid juveniil-hormoon (JH) – takistab ecdysone-indutseeritud geeni ekspressioonide muutusi. Tagab pärast kestumist vastse fenotüübi, mitte nuku või valmiku tekkimist (kui on vajalik mitu kestumist). Enne nukkumist JH tase langeb ja 20E laine põhjustab nuku tekkimise. Regeneratsiooni tüübid ja kuidas erinevad üksteisest, näited. Regeneratsioon on arengumehhanismide käivitamine post-embrüonaalses eas, et taastada puuduv või kahjustatud kude.
kakandilised (Isopoda). (Baer, 1951; Schmidt, 1985; ref. Young, 2002) Sobiva lülijalgse sisikonnas vabaneb acanthor ümbritsevast kestast ja kinnitub soolestiku seinale. Kasutades kidasid, kaevub ta läbi soolestiku seina ja satub kehaôônde. Seal teeb ta läbi metamorfoosi temast areneb acanthella. Moodustub kärss ja kidad ning gonaadide arenemisega pikeneb keha. Ta on morfoloogiliselt sarnane täiskasvanule, vaid tema reproduktiivsed organid veel ei funktsioneeri. Lôpuks tômbab juveniil oma kärsa keha sisse ja sulgub membraansesse kesta. Selline staadium - cystacanth vôib nakatada lôpp- peremehi. Lôpp-peremehes kaotab cystacanth oma membraanse kesta, väljutab kärsa ja kinnitub soolestiku seinale, kus saavutab suguküpsuse. Enamus kidakärsseid omavad elutsüklit lülijalneselgroogne. Teod, veelise eluviisiga putukad ja kalad funktsioneerivad kui vektor vôi säilitusperemehed. Nendes säilitab larv oma nakkuslikkuse, kuid ei tee läbi edasist arengut
annaabi.ee 
