arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatamata sellele armastas Isebel oma ema väga, sest ta oli ikkagi tema ema ja ta oli üksinda võõra rahva hulgas.(lk 66) 4.stseen Lk 66 kahekõne Martin: Jah, aga... ometi teile... peaks mingi väljapääs... Isebel: Ärge vaevake oma pead minu pärast... ma olen väljapääsu juba leidnud.
niipea, kui keegi teda ei näe. See ei ole uudishimu; see on eluvõitlus. Juudid on tulnud läbi aja vaid seetõttu, et pööravad enda kasuks nii palju kui annab. Suur osa maailmast on näitelava, kuhu juudid viskavad üha oma siirdeid. (Peamised lihked toimuvad vaimuvallas ja juudid tegutsevad nimelt seal täie jõuga, muu on vaid petlik võõp.) Ristiusk on neile eriti õnnelik leid: ilma salateadmisteta on Kristuse usk järkjärgult langenud vaimselt allapoole juutlust, ainujumala kummardamisest kolme jumala kummardamisse, ja ometi toob ta juutide tava lahjendatud kujul üha uute rahvaste juurde. Seejuures enamasti hävitades, vägivallaga. Ristiusk paneb mustmiljoneid inimesi päevast päeva põlvitama juut Jeesuse ees. Ristiusk paneb inimesi piiblist harduses lugema juutide ajalugu. Kogu ristiuskne maailm mõtleb iga päev juutidele, kogu ristiuskne maailm täidab iga päev juutide kombeid.
Vahemereäärsete maade peremeesteks saanud roomlased vallutasid 79. a. eKr ka Jeruusalemma. Rooma keisrid jätsid juutidele üsna suure iseseisvuse, andes Juudamaa kuningatele sisuliselt omavalitsuse. Riigi õitseajaks sai Herodes Suure valitsusaeg (37-4 e. Kr.), kes teostas Jeruusalemmas suurejoonelisi ehitustöid, eriti silmapaistvaks sai üks tolle ajastu monumentaalsemaid hooneid Teine Tempel. Sõbralikud suhted kestsid ligi 100 aastat. (Ibid.) (vt lisa 1) Roomlased hakkasid juutlust ja nende usukombeid välja juurima, juudid pidasid seda võrdväärseks rahva surmaotsusega. Aastal 132 algas kolmas ja viimane Rooma- vastane sõda. Sõja võitnud roomlased likvideerisid sünagoogid, koolid, kohtud, ka Jawne Akadeemia. Juudamaa nimetati ümber Palestiinaks ja allutati halduslikult Rooma riigi Süüria provintsile, pealinnaga Damaskuses, ning asustati Rooma impeeriumi teistelt aladelt pärit uusasukatega: egiptlaste, süürlaste, kreeklaste, gallialaste ja germaanlastega
Alaliik messianism Messia ootus, oli ainukeseks põhjuseks, miks esines konflikte juutidega ning peeti ohtlikuks ja püüti kontrolli all hoida. Paljude roomlaste jaoks oli mõistmatu, kuidas oli võimalik austada jumalat, keda ei tohi kujutada, kellel vb polegi kuju. Haritud inimeste jaoks tundus see aga usutav olevat: printsiip, mis juhib maailma. Inimkujlised jumalad olid tegelikult loodusnähtuste personifikatsioon. Neist kõrgemal asus veel midagi. Ilmselt monoteist väljaspool juutlust leidiski vastuvõttu just selliste inimeste seas, kes olid sellise mõttekäiguni jõudnud. Kristlus oli väga tihedalt seotud juutlusega. Kristlust nähti alguses ühe juutluse rühmitusega. Omaette usuks saamine kristlusel oli pikemaajaline protsess. 1.sajandi lõpuks olid juudid vähemuses. Ristiusu põhimõisted on tulnud juutlusest. Mingist hetkest võis juba rääkida omaette ristiusust Rooma Keisririigis. Isis ja Osiris Meesjumal Attis ja jumalanna Kybele
Algselt tähandes see kreeka keele ja kultuuri tundmist, kui hiljem oli see pigem (XIX saj.) tolle ajastu koondmõiste, mis oli kasvanud välja Ida kokkupuutest kreeka vaimuga. Hellenistlikud valitsejad kui lunastajad, heategijatena, ning maa peale ilmunud jumalustena (tiitlid nagu Soter, Epiphanes jne). Uus õndsus oli enamasti määratud pigem hellenistlikule intellektuaalidele, kelle haridus ei ulatanud sageli kaugemale kreeka keele oskusest. Hellenism mõjutas sügavalt ka juutlust, nii Palestiinas kui diasporaas. Tuleks ära mainida Zenoni papüürosi, mis sisaldavad Ptolemaios II Philadelphose rahandusministri Apolloniose ablise Zenoni korrespondentsi. Peale huvitava äielu olukorrast, annavad need papüürosed ka aimu vaimsest olukorras III sajandi keskpaiku vaimsest olukorrast. Kui keegi tahtsi kõrgemale tõusta sellel ajastul, oli kindlasti vajalik ära õppida kreeka keel, ka Palestiinas sai kreeka keel tsivilisatsiooni keeleks ( Diasporaas juudid
annaabi.ee 
