Kristluse tekkimine · Jeesus ei tahtnud uut usundit luua - Tahtis luua uut Jumala rahvast, mis hakkab uues Jumalariigis elama · Suhted kristlaste ja juutide vahel olid pingelised algusest peale - Varsti ei saanud enam kristlased juutide kogudusse kuuluda · Esimene põlvkond kristlasi olid algselt juudid. Pärast loodud kogudustesse hakkas üha rohkem kuuluma kristalsi, kes ei olid mittejuudid. · Uus usk(kristlus) vastandus vanale(juutlusele). Kristlus oli peamiselt ülevõetud. · Jeesus jagas oma õpetust suulisel kujul-õpilased pidid seda omakorda edasi andma- tekkis suuline pärimus: - Q(40ndal) - MK(60ndal)- Markuse evangeelium · Evangeelium- rõõmu/hea sõnum - Sõnum või kuulutus Jeesusest - Esimene evangeelium: Jeesus on Kristus - Uued evangeeliumid: MT ja LK(tekkinud 80ndatel). Tekkisid üksteisest
See vastaks uute valitsejate poliitikale ja hellenismi vaimulaadile. Kui Pärsia riigi poliitika oli toetunud riigi osade suhtelisele autonoomiale ja traditsiooniliste usundite tunnustamisele, siis hellenism taotles Ida ja Lääne jumaluste ning kultuste kokkusulamist ja samastumist. Põhimõtteliselt intolerantset eksklusiivsust hellenism ei tundnud. Maailmaajaloolised vapustused, viimase Ida maailmariigi kokkuvarisemine ja uue, hellenistliku ajajärgu algus ei tähendanud juutlusele esialgu mida rohkemat kui ülemvalitsuse vahetust, mis ei puudutanud elu sisemaal, kuigi võõrad sõjaväed marssisid läbi maa. Tulevik aga näitas, et hellenismi mõju oli liiga tugev selleks, et pääseda sellest juriidilist laadi privileegidega. Kokkupuude uue aja vaimuga oli vältimatu ning selleks oli vaja teistsuguseid jõude kui juriidiliselt garanteeritud eksistents. Selles kokkupuutes kasvas juutlus, vastu võttes ja tagasi tõrjudes, maailmareligiooni tasemele."
tulevate aastasadade tööks, mis igaühte kohustab teenima alati ühiseid huvisid ja jätma oma isikliku kasu tahaplaanile. Ma nõuan kõigilt sakslastelt, kõigilt natsionaalsotsialistidelt, meestelt ja naistelt ning kõigilt Wehrmacht’i sõjaväelastelt, et nad oleksid uuele valitsusele ja presidendile ustavad ja kuulekad kuni surmani. Eelkõige kohustan ma rahvuse juhte ja nende kaaskonda piinlikult järgima rassiseadusi ning kõigi maailma rahvaste mürgitajale, rahvusvahelisele juutlusele, halastamatut vastupanu osutama. Berliinis, 29. aprillil 1945, kell 4.00. Adolf Hitler Tunnistajad: Dr. Joseph Goebbels Wilhelm Burgdorf Martin Bormann Hans Krebs
Kahjuks kõik need raamatukesed pidasid enesestmõistetavaks, et lugeja on juba teatud määral juudiküsimusega tuttav või vähe-malt mõistab, milles see probleem seisneb. Kirjapandu vorm ja toon olid kahjuks sellised, et nad äratasid minus jälle endised kahtlused: argumentatsioon oli väga ebateaduslik ja kohati hirmus lihtsustatud. Minus tekkis taas endine häälestatus. See kestis nädalaid ja isegi kuid. Küsimuse asetus näis mulle niivõrd koledana, juutlusele esitatavad süüdistused niivõrd teravatena, et ärapiinatuna kartusest teha ülekohut, kohkusin ma taas järelduste tegemise ees ja lõin kõhklema. Üht olin saavutanud. Nüüd ei võinud ma enam kahelda selles, asi pole üldse sakslastes, kes omavad ainult teist usku, vaid iseseisvast rahvast. Sest ajast, kui ma hakkasin selle küsimusega tegelema ja hakkasin juute teraselt jälgima, nägin ma Viini täiesti uues valguses. Kuhu ma ka ei läinud, kohtasin ma juute