inimeste ja Jumala vaheliste küsimustega ning teine pool inimeste omavaheliste suhetega. Nende vahel on käsk, mis puudutab lapse suhet oma vanematesse Käsud ligimese vastu patustamisest hoidumiseks võib jagada kolmeks: teopattude vastu suunatud hoiatus (ära tapa, varasta ega riku abielu), sõnapattude vastu suunatud hoiatus (ära anna valetunnistust) ning mõttepattude vastu suunatud hoiatus (ära himusta) Miks kümme? Juutlik traditsioon sätestas, et ebajumala kummardamise ja Jumalast pildi või kuju tegemine on üks ja seesama pikk käsk. Seda ideed jagasid Augustinus, Rooma- Katoliku Kirik Kirikuisa Origenesest lähtuv traditsioon jagas aga kaheks käsuks ebajumala kummardamist puudutava osa ning pildi tegemise keelu. Seda jaotust on kasutanud Kreeka-Katoliku Kirik, reformaator Clavin, reformeeritud kirik ning nende vaimulikud järglased Kümme käsku 1
Inspiratsiooni ammutati selektiivselt nii Rooma, India kui Vana-Egiptuse kunstist, Skandinaavia ja Saksa keskajast, Preisi ja Saksa keisririigi sümboolikast. Paganlike kultusmärkide kasutamine lisas natsionaalsotsialistlikku esteetikasse ka esoteerilise dimensiooni. Keskeks reziimi denoteerivaks sümbolik kujunes siinjuures haakrist, millega märgistati pea kogu senine rahvuslik ning riiklik sümboolika. ,,Mandunud," ,,väärastunud," ,,juutlik" olid tuntud terminid, nagu ka ,,kultuurbolsevism", mille kasutust kunsti kohta soodustas nii mitmede modernistide vasakpoolne ilmavaade, kui ka tõsiasi, et avangardism oli tollal Nõukogude Venes veel valitsev kunstifilosoofia. Sakslaste natsionaalsotsialistlik arhitektuur ei leidnud enamasti teostust ning jäi seega tihti kõigest kavanditele. Kuulsaim arhiteks oli Albert Speer (1905-1981). Arhitektuur oli väga suurejooneline ja paraadlik, tihti mõjus see massiivse ja süngena
Kloostrites levisid müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada ühtsust jumalaga. Müstikud nägid nägemusi ja kuulsid hääli, sellest lähtuvalt enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Augustinus Keskaja käsitlus kirikust ja ühiskonnast toetus Augustinuse mõtetele. Usupuhastajad tegid omakorda Augustinuse juhatusel oma otsustavad avastused. Augustinusele eelnenud läänekristlusel oli juutlik alatoon. Rõhutati laitmatut elu, heategusid ja kirikukorrale alistumist. Augustinus oli oma kogemustest õppinud, ei inimene ei pääse omal jõul patust, sest tema ihu valitsevad kired ja hinge kõrkus. Ainult jumal võib murda patu võimu j aseda ta teeb millal ja kus tahab. Augustinus pöördub tagasi juba kõrvale jäänud Pauluse õpetuse juurde, mille järgi inimene ei saa oma tegudega pääsemist ära teenid, vaid see
Moraali ja eetika põhjendamiseks ei ole vaja religiooni. Loomad saavad ilma selleta suurepäraselt hakkama. Ka inimene kui lihast ja luust normaalne bioloogiline olevus on osanud kogu evolutsiooni vältel ellu jääda. Valik käitumisreegleid Hammurapi koodeks ning Moosese seadus on esimesed, mille kohta on kirjalikke jälgi. Need olid hästi sõnastatud ning jäid kauaks käibele. Nii kauaks, et praegu läheb juba meelest kümme käsku ei ole kristlik, vaid juutlik. Esimesel kolmel sajandil ei olnud dekaloogil kristlaste jaoks suuremat tähendust. Sellised elementaarsed reeglid osutusid olulisteks alles riigikiriku tekke järel. Mulje nende käskude erilisest tähtsusest on aga ilmselt sugenenud Martin Lutheri kaudu, kelle "Väikese katekismuse" esimene peatükk on pühendatud kümnele käsule. Tegelikult on see valik käitumisreegleid, millest vaid kolm on enam-vähem üldaktsepteeritud: ei tohi tappa, varastada ega valetunnistust anda
-) Tõsiasjad võivad vaid viidata teatud suunas, kuid meil pole põhjust tingimata seda suunda jälgida. Me võime vastu hakata. -) Kriitiline teadus otsib alternatiive. Need alternatiivid on nõrgad ja haavatavad, kuna nad on vastuolus avaliku arvamusega ja oponeerivad sellele. -) Kriitiline teadus on visioonäärne. Siin vaadatakse üle argipäeva horisondi. -) Just sellepärast hindavad mõned uusmarksistlikud filosoofid juutlik-kristlikku traditsiooni positiivselt. (Horheimer, E.Bloch). -) Usk Jumalariigi ilmumisse pole midagi muud kui rahulolematus olemasoleva maailmaga, igatsus teistsuguse järele, kangekaelne veendumus, et asjad võivad olla ka teisiti. 1.Ühiskonna analüüs. Koos näiva demokratiseerumisega manipuleeritakse tegelikult vabadusega. Ühiskonda ei määra niisiis üksnes majanduslikud jõud. 2.Tänu oma freudistlikule inimesepildile kritiseerib uusmarksism küllaltki efektiivselt
sellele väiksele rahvale. Võibolla sellele rahvale, kes iidsetest sajanditest elab sellel maal, saab autasuks ükskord ikkagi kuuluma kogu Maa? Kas on meil objektiivne õigus võidelda enesesäilitamise eest, või omab seda õigust vaid subjektiivne motivatsioon? Kui ma süvenesin lõplikult marksismi tundmaõppimisele ja kogu rahuliku selgusega tõin välja juudi rahva tegevuse tulemused, andis saatus ise mulle oma vastuse. Marksismi juutlik õpetus lükkab ümber aristokraatliku sünniprintsiibi ja asetab igavikulise jõu üleoleku ja indivi-duaalsuse asemele massi arvukuse ja tema surnud kaalu. Marksism eitab inimese kui isiksuse väärtust, ta vaidlustab rah-vuslikkuse ja rassi tähenduse ja võtab niiviisi inimkonnalt ära eeldused tema olemasoluks ja tema kultuuriks. Kui marksism saaks kogu maailma aluseks, tähendaks see lõppu igasugusele süsteemile, mida seniajani inimmõistus enesele ette on kujutanud.
annaabi.ee 
