Üheks vanimaks probleemiks oli mustanahaliste tagakiusamine. Piirati neegrite valimisõigusi, mustad ei tohtinud õppida valgete koolis, ei tohtinud istuda valgete kohtade peal jne USA seaduseandjad töötasid välja seadused, mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu, kuid siiski tuleb veel praegugi ette mitmeid probleeme. iseloomusta senaator McCarthy ja Martin Luther Kingi tegevust ja mõju USA sisepoliitikale Senaator McCarthy algatas kommunistide- ja juutidevastase poliitika, mis muutis tagakiusatavateks mitte ainult vasakäärmuslased, vaid ka paljud vabamõtlejatest ühiskonnategelased. Üsa pea aga saadi aru, et see poliitika vale ja USA Senat mõistis ta tegevuse hukka. Martin Luther Kingi oli üks neegriliikumise väljapaistvaimatest juhtidest, Uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühiskonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Tänu temale kogus inimõiguslaste liikumine USAS-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu
aastail, kes oli siis USA president. Riigipeaks oli endiselt president, seadusandlik võim aga kuulus Kongressile, mis koosnes 2 kojast- Esindajate Hojast ja Senatist.Käis kahe suurima partei vabariikliku ja demokraatliku partei võimuvöitlus.Üheks vanemaiks probleemiks oli mustanahaliste olukord. Murrang neegrite olukorras toimus 1960. Aastail, mil töötati välja seadus, mis parandas tunduvalt mustanahaliste elu. McCarthy- oli USA senaator, algatas 1950. Aastate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika. Seda nim. Makartismiks.Jõuti järeldusele et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat.1954. mõistis ise selle hukka. Martin Luther King- neegriliikumise väljapaistvamaid juhte. Täna tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiglustaste liikumine USA-s palju poolehoidjaid ja saavutas edu.1968.aastal ta mõrvati. Ebaseaduslike võtete eest maksis kallist hinda president Richard Nixon. Pidi ametikohast loobuma 1974
Selle eesmärgiks oli pärast II MS Euroopas söe ja terase tootmine kontrolli alla võtta, sest see oli sõjatööstuse alus. Martin luther king pastor, üks neegriliikumise väljapaistvamaid juhte, tänu tema oskusele innustada ja juhtida inimesi kogus inimõiguslaste liikumine USAs palju poolehoidjaid ja saavutas edu, 1968. aasta aprillis mõrvati ta memphise linnas rassistide poolt. Makartism usa senaator McCarthy algatas 1950ndate algul kommunistide ja juutidevastase poliitika, mida hakati nimetama makartismiks. Üsna pea jõuti aga järeldusele, et makartism ei kaitse, vaid ohustab demokraatiat. 1954. aastal mõistis USA senat tema tegevuse hukka. Vietnami sõda 1960-1973, kommunstliku põhja-vietnami, keda toetas NSV liit ja vabariikliku lõuna-vietnami, keda toetas USA vahel, avalikkuse survel alustas USA vietnamlastega läbirääkimisi, mille tulemusel algas kommunistlike jõudude pealetund ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati
Richard Nixon USA president, keda valiti 2 korda presidendiks ja ta osales võimuvõitluses ning pidi presidendi ametilt tagasi astuma. Margaret Thatcher pikima ametiajaga Briti peaminister 20.sajandil. Fidel Castro kehtestas Kuubal diktaktuuri. Ronald Reager USA president, kes viis Usa 1980.aastate majanduskriisist välja. Senaator McCarthy USA senaator, kes algatas 1950. aastate algul kommunistide- ja juutidevastase poliitika. Seda poliitikat hakati nimetama makartismiks. Martin Luther King pastor, kes uskus, et neegrid võiksid kaitsta oma õigusi ning muuta ühsikonda ja selle seadusi vägivalda kasutamata. Teemad: Ameerika ühendriikide välis- ja sisepoliitika 1950.-1960. aastatel - Välispoliitika- Peamiseks muret tekitavaks vastaseks oli NSV liit. Kuigi NSV liidu majanduslik olukord oli tunduvalt halvem kui USA-l suutis NSV liit toota piisavalt relvi et ähvardada USA julgeolekut.
Paistis sellega silma, et võitles neegrite õiguste eest ning maksis selle eest oma eluga. Kuni 1968. aastani. R. Nixon Pärast Vietnami sõda valitsenud USA president. Paistis silma oma ebaseaduslike võtete eest võimuvõitluses, milletõttu pidi ta ka ametist tagasi astuma. Seni on see USA ajaloos ainuke kord, kui USA president on tagasi astunud. 1969-1974. J. McCarthy USA senaator. Paistis silma omaalgatatud kommunistide- ja juutidevastase poliitikaga, mis hiljem hukka mõisteti, sest see kujundas demokraatiale ohtu. Tegutses 1947-1957. R. Reagan USA president. Lõi majanduskava, mida hakati nimetama reaganoomikaks ning mille ideeks oli ettevõtete riikliku reguleerimise vähendamine, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamine, maksude alandamine. Taoline majanduskava tõi USA üsna pea majanduskriisist välja. Reagan oli ka suur kommunismivastane. Tegutses 80ndatel. 8
ka tema suhtumise ja poliitikas, mis väga selgelt sisemiste olude karmistumisele. Kui ta oleks mõne aasta veel edasi elanud, siis oleks uus puhastus tulnud nagu 1930. aastatel. Avalöögiks oli juba nn arstide süüasi - süüdistati Kremli arste, kes olid juudi päritolu, selles, et nad on kuritegelikult ravinud parteijuhte, süüdistati neid Stanovi surmas - see pidid käivitama juutidevastase kampaania, mis oleks edasi laienenud. Kava oli enamik juute riigiasutustest ja teadusasutustest välja puhastada. Sisepoliitiline pööre seotud ka järjest sügavama umbusuga ümbritseva suhtes. Stalin oli veendunud, et lähiajal puhkeb uus sõda, NSV Liit pidi selleks väga aktiivselt valmistuma. See tähendas ka vastava majanduspoliitika teostamist - sõjatööstuse edendamine. Vana kaardiväe üheks tähtsamaks
käiku ja hindas kasutusele võetud meetmete mõju. · Massimõrv – kõigil Saksamaa kontrolli all olevatel aladel elavate juutide täielik ja tingimusteta mõrvamine ehk nn juudiküsimuse lõpplahendus, 1941–1945. Ekstreemses olukorras, mis kujunes pärast Nõukogude Liidu ründamist, ning pärast Poola juutidele karmide tingimuste kehtestamist, muutus võimalikuks viimase sammu astumine ehk massimõrva käivitamine. See oli natside juutidevastase poliitika viimane ja kõige drastilisem samm. Esialgu sooritati mõrvu juutide mahalaskmisena väljaspool linnu ja külasid. Kuid pärast natsionaalsotsialistide kõrgema juhtkonna otsust, mille järgi tuli tappa kõik juudid, alustati kindla eesmärgiga spetsiaalsete laagrite, nn surmalaagrite ehitamist. Kokku rajati kuus surmalaagrit, mille hulgas Auschwitz-Birkenau oli suurim ja kurikuulsaim.
annaabi.ee 
